Vilsandi Energiamaja sai kasutusloa

Huvitava töö tulemusena ning Eesti ettevõtjate ja Euroopa Liidu struktuurifondi ühisel rahastamisel on valminud unikaalne objekt: 1870-nendatel ehitatud Vilsandi tuletorni teenijate elamu-vahimaja restaureeriti kõige rangemate muinsus- ja keskkonnakaitse tingimustes vähese energiatarbega hooneks.

Hoone, mida saarerahvas Vilsandi Energiamajaks kutsuma hakkas, saab oma küttevajaduse alternatiivenergiaallikatest, hoone soojustus tagab optimaalse küttevajaduse. Vajalik energia saadakse valdavalt maapinnast, tuulest ja ka otse päikesepaistest, maja köetakse Eestis veel vähe tuntud vesi-seinaküttega. Hoones leiab tarbeveena kasutuse ka vihmavesi.

Kõige kaasaegsemate tehnoloogiate kõrval on säilitatud ja restaureeritud XIX sajandi hoone detailid. Ajaloole viitava sisekujunduse ja hea sisekliima loovad savikrohv, kaseiinvärv ja looduslikud õlid. Projekti juhtis Inotex Grupp OÜ juhataja Monika Salu, restaureerimisprojekti koostas Arc Projekt OÜ, ehituse peatöövõtjaks oli Hausers Grupp OÜ, ehitusspetsialistid olid peamiselt saarlased.

Hoone sisustus on valitud ajastutruu, interjööri dominandiks on August Janseni 1910. aastal valminud suuremõõtmeline maal „Muhu saarel", mis KUMU restauraator Margit Pajupuu ja maalikunstnik Tiit Pääsukese sõnul on leidnud selles hoones ja keskkonnas oma parima eksponeerimisasukoha.

Kasutusloa komisjoni juhi, Kihelkonna vallavanem Raimu Aardami sõnul on tondilossist saanud loss.

Vilsandi Energiamaja hakkab toimima näidisobjektina, kus on võimalik tutvuda energiatõhusaks renoveerimise võtetega, alternatiivenergiaallikate kasutamisega ning säästva elukorraldusega. Hoone on suure tõenäosusega praegu ainus omalaadne maailmas.

Hoone valmimist rahastati osaliselt Euroopa Liidu struktuurifondist PRIA vahendusel.