Mida sulgemine endaga kaasa toob?
Viru kaevanduse sulgemiseks koostatakse sulgemisprojekt, tehakse keskkonnamõjude hindamine ning hindamistulemustest lähtudes täiendatakse sulgemisprojekti. Eesti geoloogiakeskus on juba koostanud hüdrogeoloogilise prognoosi ning selle soovitusi arvestatakse sulgemisprojekti tegemisel.

Kuidas sulgemine kulgeb?
Viru kaevandusest tuuakse maa peale kaevandamistehnika ja seadmed, kontrollitakse üle viimati töötanud kambriplokid ja kasutatud kaeveõõned (vanem osa on juba üle vaadatud ning juurdepääs suletud), et neisse ei jääks jäätmeid. Kõige viimasena demonteeritakse pumplate seadmed ning kaevandus hakkab aeglaselt täituma põhjaveega. Vesi tõuseb kaevandamiseelsele lähedasele tasemele, veega täitumise aeg sõltub oluliselt sademete hulgast. Sompa, Kohtla ja Ahtme veega täitumine võttis aega paar aastat. Eesmärgiga vähendada veevahetust kaevanduse all oleva veekihiga, soovitavad hüdrogeoloogid hoida vee taset absoluutkõrgusel 53 m, selleks rajada isevoolne väljalase ja puuraukude kaudu juhtida vesi mööda kraavi Ratva ojja. Keskkonnamõjude hindamise protsessis korraldatakse aruande avalik väljapanek ja arutelusid, mille käigus saavad kaasa rääkida kõik asjast huvitatud.

Mitu inimest jääb tööta?
EEK eesmärk on viia miinimumini nende töötajate hulk, kes kaevanduse sulgemisel tööta jäävad. Kasutame üleviimist samalaadsetele ja samasuguseid kompetentse eeldavatele töökohtadele kontserni teistes ettevõtetes, aga ka ümberõppeprogramme. Sulgemise ajaks on ilmselt selgunud Estonia laiendamise plaanid ning alanud ettevalmistused Uus-Kiviõli kaevanduse rajamiseks. Ka neis kahes üksuses üritame rakendada võimalikult palju Virust vabanevaid inimesi.

EEK kavandab Selisoo alt kaevan­damist. Missuguses seisus see plaan praegu on ja mis saab keskkonnast?
Estonia kaevanduse lääneosa põlevkivivaru - 8,5 miljonit tonni - on osaliselt Selisoo all. Kaevandamisloaga on seatud tingimus, et Selisoo all ei tohi kaevandada, kuni pole välja töötatud sobiv tehnoloogia, mis võtab arvesse Selisoo loodusala. Senised kogemused on näidanud, et soode ja järvede all on võimalik põlevkivi kaevandada, kui seda võimaldavad hüdrogeoloogilised tingimused. Hea näide on Kalina järv, mille all on Viru kaevandus põlevkivi väljanud kambriplok k idega. Maapind hoitakse ülal tulptervikutel. Selisood uurivad teadlased Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudist, Tallinna tehnikaülikooli mäeinstituudist ja Tallinna ülikooli ökoloogiainstituudist. Enne kui kaevandamisloa andja - keskkonnaministeerium - ei kinnita, et kavandatav kaevandamine ei mõjuta Selisoo seisundit, kaevandama ei hakata. Keskkonnaministeerium arvestab otsuse tegemisel uuringute tulemusi ja soovitusi ning kaalub huvitatud osapoolte seisukohti. Samamoodi oleme dialoogiks avatud meie - kaevandamine ei saa tulla keskkonna arvelt.

Estonia kaevandus on lubanud tänavu puhas­tada Rannapungerjal kaevanduse basseinid, miks see töö oluline on?
Estonia kaevanduse tellimusel tegi settebasseinide uuringud keskkonnaettevõte AS Kobras. Hinnati settebasseinide töö efektiivsust ning selle peamisi mõjutegureid, s.o basseinidesse kogunenud muda kogust, vee voolu kiirust, ning anti soov i t u s e d basseinide puhastamiseks. Kevadel, pärast lume sulamist, vaadatakse basseinide seisukord veel kord üle ja pannakse paika korrastustööde kava. Settebasseinidel on oluline roll kaevandusvee puhastamisel ning basseine endid on vaja puhastada, et need tõhusamalt toimiksid.

Ministeeriumide tasandil aruta­takse praegu kaevandamisõiguse tasude jaotust riigi ja omavalitsuste vahel. Millist jaotamise varianti toetab EEK? Miks?
Iga kaevandatud ja tervikutesse jäetud põlevkivi tonni eest tasub kaevandaja maavara kaevandamisõiguse tasu, mis 2012. aastal on 1,32 €/t, mullu oli tasu määr 1,1 €/t. Põlevkivivaldade eelarvesse makstakse 50% tasust, kuid seda 2009. aasta määra (0,77 €) tasemel. Ka vä ljapumbatud vee eest tuleb maksta: 2012. aastal on tasu määr kaevandusvee erikasutuse eest 45,05 € 1000 m³ eest, mullu oli tasu määr 40,96 € 1000 m³ eest. Vee erikasutuse tasust kantakse 50 % riigieelarvesse ja 50 % vee erikasutuse asukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse.

2011. aastal maksis EEK kaevandamisõiguse tasu kokku 20,3 miljonit eurot ja vee erikasutuse eest kokku 5,7 miljonit eurot. Suur osa nimetatud 26 miljonist eurost laekus põlevkivivaldade eelarvetesse. See on valdade jaoks oluline raha ning võimaldab teha projekte, mis aitavad kaasa piirkonna jätkusuutlikkusele ka pärast kaevandustööde lõppemist, mil keskkonnatasude laekumine valdadele lakkab.