Võimalused reovee puhastamiseks hajaasustusaladel
Siis tuleb reovett käidelda omal krundil ehk rajada oma kanalisatsioon. Oma kanalisatsioon vőib olla lahendatud kogumismahuti, pinnaspuhasti vői valmis ehk kompaktpuhasti abil.
Kogumismahuti
Üks levinumaid (kuid mitte odav) reoveekäitlusviis on reovee kogumine kogumismahutisse (varem nimetati ka kogumiskaevuks). Kulukam on see just seetőttu, et süsteemi kogutakse kogu kasutatud vesi ning mahuti täitub kiiresti. Samas on kogumismahuti puhul tegemist väga mugava ja protsessi seisukohalt on teiste süsteemidega vőrreldes väikseima hooldusvajadusega.
Kuigi kogumismahutil pőhinev kanalisatsioon ei ole odav ega perspektiivne, on see mőnes piirkonnas (nt tiheasustusalal vm) ainuke lubatud vői ka ainuvőimalik reoveekäitlusviis.
Tänapäeval on müügil plastist vői klaasplastist tehases valmistatud veetihedad kogumismahutid.
Kui kinnistul on juba olemas vana kogumiskaev, tuleb hinnata selle seisundit (lekkekindlust) ning otsustada, kas selle kasutamist vőib jätkata vői on vaja uut.
Kogumismahuti rajamisel/paigaldamisel tuleb pidada meeles:
• ei ole mőistlik ehitada betoonrőngastest kogumiskaevu, sest seda ei saa veetihedaks.
• ei ole mőistlik kasutada korrosiooni eest kaitsmata terasmahuteid - need roostetavad kiiresti läbi.
• mahuti tuleb ehitada kohta, kuhu aasta ringi ligi pääseb.
• vőimaluse korral tuleb paigalda kogumismahutisse täitumisandur, mis saadab signaali üldkasutatavasse ruumi - nii väldid mahuti üleajamist.
• kogumismahutit tuleb regulaarselt tühjenda, siis ei ole karta ebameeldivat lőhna ega reovee laialivalgumist.
• korrapäraselt tuleb kontrollida kogumismahuti lekkekindlust.
Pinnasepuhasti
Lisaks kogumismahutitele on vőimalik reovett puhastada pinnaspuhastites, mis jagunevad imbkraavideks vői imbväljakuteks ja pinnasfiltriteks.
Nii imbsüsteemi kui ka pinnasfiltri koostisosad on peaaegu ühesugused: mőlemal on septik, jaotuskaev, jaotustorustik ja immutus- vői filterkiht, pinnasfiltril aga peale nende drenaaţ ja väljavoolutorustik. Imbsüsteemi läbinud vesi vajub maasse, pinnasfilt-ri läbinud vesi aga juhitakse kraavi, dreeni vői otse veekogusse. Milline skeem valida, oleneb reovee hulgast, krundi pinnamoest, hoonete ja veekogude lähedusest, suublast, pinnase veeläbilaskvusest ning pőhjavee sügavusest ja kaitstusest. Üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel, kus on olemas ühiskanalisatsioon, on heitvee pinnasesse immutamine keelatud. Seega kanaliseerimata reoveekogumisaladel tuleb reovesi koguda kogumismahutitesse. Samuti ei sobi imbsüsteem kaitsmata vői nőrgalt kaitstud pőhjaveega piirkondadesse ja sinna, kus pőhjaveetase on aasta ringi kőrge ning immutuskihi ja kőrgeima pőhjavee taseme kőrguste vahe ei ole aasta ringi vähemalt 1,2 meetrit.
Vőrreldes imbsüsteemiga ohustab pinnasfilter keskkonda vähem ning sobib ka nőrgalt kaitstud vői kaitsmata pőhjaveega aladele. Pinnasfiltri rajamiseks on vaja suublat (kraavi, oja, jőge), millesse juhtida heitvesi. Samuti pinnasfiltrite ehitusmaksumus on suurem kui imbkraavide vői imbväljakute oma.
Üldjuhul hakkab pinnaspuhasti projektikohasel koormamisel tőhusalt toimima teisel-kolmandal aastal. Tööeaks loetakse umbes 15 aastat, pärast seda lähevad immutuskihi vői filtritäidise poorid umbe ning immutus- vői filterkihti tuleb uuendada. Pinnaspuhasti peale ei tohi istutada puid ega pőősaid, sest juured tungivad jaotustorustikku ja dreenidesse. Lisaks peab pinnaspuhastite tőhusaks tööks setet septikust korrapäraselt välja vedama!
Kompaktpuhasti
Vőib juhtuda, et pinnaspuhastit ei ole millegipärast vőimalik rajada vői rühm majapidamisi otsustab soetada tehases komplekteeritud valmis- ehk kompaktpuhasti. Neid on saadaval ka ühepereelamute jaoks. Valmispuhastite pakkujaid on palju ning seadme valimisel on soovitatav küsida nőu tunnustatud asjatundjalt, müüja soovitustest ei pruugi piisata. Müügil on selliseid, mis puhastavad reovett nii bioloogiliselt kui ka vähendavad fosfori- ja lämmastikusisaldust. Kindlasti tuleb pőhjalikult uurida, kuidas puhasti talub väikeobjektidele iseloomulikku koormuse kőikumist ning kuidas peab soetatavat puhastit hooldama - kas see on valdajale jőukohane vői peab seda teenust ostma.
Valmispuhasti valimisel tuleb arvestada
• reovee kogust ja koostist;
• rajamismaksumust;
• hooldussagedust ja -korraldust.
Kui puhastada on vaja vaid hallvett (majapidamis- ja saunavesi), ei ole valmispuhastit otstarbekas soetada.
Soovitatav on küsida nőu tunnustatud projekteerijalt, kes aitab leida sobivaima ning ökonoomseima lahenduse. Kindlasti tuleb pidada meeles, et väga tähtis on pidev elektritoide, mille katkemine vőib puhastusprotsessi tősiselt häirida.
• Iga valmispuhasti valdajal on őigus saada tarnijalt kasutus- ja hooldusjuhend ning soovi korral ka vajalik koolitus. Samuti on valmispuhasti soetamisel soovitatav teha leping hooldusettevőttega.
• Garantiiajal tekkinud rikete kőrvaldamiseks tuleb kohale kutsuda puhasti tarnija, garantiitingimuste üle on soovitatav projekteerijaga nőu pidada.
• Puhasti ehituselemente omavoliliselt muuta ega ümber teha ei tohi.
• Hooldamiseks vajalike mehhanismidega peab puhastile juurde pääsema.
• Puhasti ümbrus tuleb hoida korras.
Ükski puhasti ei tööta hästi ilma korrapärase hoolduseta. Puhasti toime sőltub suuresti hooldaja tarnijapoolsest väljaőppest ning valdaja kohusetundest, asjatundlikkusest ja oskusest väiksemaid remonditöid ise ära teha.
Ja kindlasti tuleb enne omakanalisatsiooni projekteerimist pidada nőu kohaliku omavalitsusega!
Täpsemat informatsiooni reoveepuhastamisest hajaasustusalal saab lugeda teabevihikus „Reovee puhastamine hajaasustusalal. Miks ja kuidas?".
Teabevihik on koostatud 2009. aasta jaanuaris käivitatud kolme aastase kestusega Eesti- Soome ühisprojekti „Keskkonnasőbralik reoveekäitlus hajaasustuspiirkondades" (Minimization of Wastewater Loads at Sparsely Populated Areas, MINWA) raames. Teabevihik on kättesaadav kohalikes omavalitsustes ja projekti kodulehel minwa.info.
Projekti MINWA rahastab osaliselt Euroopa Liidu Kesk-Läänemere Interreg IVA programm 2007- 2013.
