Võimatu missioon? Elektrikatkestuste vältimiseks kuluks sadu miljoneid eurosid
19. aprillil lõuna ajal oli osa linnast elektrita ligi tund aega. Vool tuli tagasi järk-järgult, vähemalt linnavalitsuse hoones süttisid ja kustusid lambid korduvalt, enne kui olukord normaliseerus. Pole raske arvata, mida see tähendab vooluvõrgus olevatele kodumasinatele.
Elektrilevi põhjendas seda voolukatkestust järgmiselt: „Rike Keila linnas algas meile teadaolevalt kell 13.10. Rikke põhjuseks oli ühe kp kaabli isolatsiooni riknemine. Vooluta klientide elektrivarustus taastati reservtoiteliinide kaudu järkjärgult. Viimased ümberlülitamised toimusid kell 14.06 ja selleks ajaks said kõik vooluta jäänud kliendid toite tagasi.
Vooluta jäi 10 alajaama 598 klienti Keila linna ida- ja kaguosas (Aukamäe, Eha, Jõe, Hommiku, Kadaka, Kalda, Lepa, Pihlaka, Raba, Tallinna mnt, Teaduse, Tiiru, Toominga, Tuula tee, Tähe, Uus, Ülesõidu tänaval).
Rike kõrvaldati ümberlülitamiste teel kell 14.06. Seoses veakoha lokaliseerimisega toimus osadele klientidele kuni kolm lühiajalist voolu taastumist ja kadumist. Abi oli paigaldatud kaabelliini rikkeindikaatoritest, mis kiirendasid veakoha lokaliseerimist.
Vigane 10 kV kaabel asus Raba ja Jõe-2 alajaamade vahel, mis kulgeb piki Tuula teed, kaabli pikkus on ligi 650 m. Kaabli otsad olid korras, kaevamise jälgi ei olnud. Täpne põhjus selgub pärast kaabli veakoha määramist ja kaabli lahti kaevamist."
Järjekordne elektrikatkestus tuletas meelde 28. märtsil toimunud Elektrilevi OÜ ja Keila suuremate ettevõtete koostöökohtumise. Alljärgnev informatsioon pärinebki Elektrilevi ettekandest sellel kokkusaamisel.
Võrguettevõtja Elektrilevi ja Keila elektrivõrk
Elektrilevi OÜ peab oma peamiseks ülesandeks elektri kohaletoomist ja valmisoleku tagamist elektri edastamiseks - võrgu ehitamist, uuendamist ja hooldust; rikete likvideerimist; kliendi tarbitud elektrikoguste mõõtmist ja edastamist Eleringi andmelattu.
Keila elektrivõrgus on 2 piirkonnaalajaama ja 69 alajaama. 10 kV liine on kokku 75 km, sellest 70 on maakaablid, 3 õhukaablid ja 2 juhtmed. 0,4 kV liine on 84 km, sellest maakaablina 38, õhukaablina 43 ja juhtmetena 2.
Keila elektrivõrgu ilmastikukindluse aste on Elektrilevi hinnangul 98%.
Aastatel 2007-2012 on Keila linna elektrivõrgu töökindluse parandamiseks investeeritud ligi 1,8 miljonit eurot. Suuremad investeeringud on 2007. aastal linna 0,4 kV elektrivõrgu uuendamine (8,2 km), 2008. aastal Keila 110/35/10 kV alajaama 35 kV jaotusseadme ehitus ja 2010-2011 Keila kombinaadi ja Keila Põhja 10 kV F õhuliinide asendamine maakaabliga (2,4 km). Käesoleval aastal asendatakse 700 meetri ulatuses 10 kV õhuliini maakaabliga. Elektrilevi loodab, et koos uue tänavavalgustuse ehitusega järgmisel aastal saab asendada ka vanad keskpingekaablid.
Sageli räägitakse sellest, et meie elektrivõrk on ajale jalgu jäänud ja pikka aega on vajalikud investeeringud selle uuendamiseks tegemata jäänud.
Elektrilevi on välja arvutanud, et kui sooviksime minevikuvõlga tasa teha 2025. aastaks, tuleks investeerida võrgu töökindlusse keskmiselt 112 mln eurot aastas.
Rikked Keila elektrivõrgus
2012. aastal oli rikkeid Keila keskpingevõrgus 9, neist lühiajalisi 3. Käesoleva aasta kolme esimese kuu jooksul oli neid juba 13, neist lühiajalisi 7. Lühiajaliseks rikkeks loetakse voolukatkestusi, mis on lühemad kui 3 minutit.
Keskmine rikke likvideerimise aeg oli Elektrilevi andmetel 75 minutit. Keskmist aega kasvatas kindlasti legendaarne kobras, kelle näritud puu kukkus mullu 14. augustil liinile mastide 17 ja 18 vahel ning jättis linna elektrita ligi 4 tunniks.
Puu kukkus ladvaga liinile ka selle aasta 30. jaanuaril, seekord oli katkestus 24 minutit.
Kaevetööde käigus lõhutud kaableid oli neljal korral, neist kolm selle aasta 5., 8. ja 13 märtsil - nende põhjustatud voolukatkestused kestsid kõik tunni või veidi rohkem. Kaevetöödega vigastati kaablit ka möödunud aasta 13. augustil, mil Kalda teel paigaldati uut küttetrassi. Ülejäänud katkestused põhjustasid elektriseadmete ja kaablite rikked ja paljude paariminutiliste katkestuste puhul jäi põhjus teadamata.
Rikete likvideerimise nõuded
Jaotusvõrgus tuleb rikkest põhjustatud katkestus kõrvaldada 12 tunni jooksul ajavahemikus 1. aprillist kuni 30. septembrini ja 16 tunni jooksul oktoobrist märtsini. Riketest põhjustatud katkestuste kestus võib jaotusvõrgu ühe tarbimiskoha kohta olla kuni 70 tundi aastas. Kui katkestuse põhjustas sündmus, mis kestab pikemat aega ja mida võrguettevõtja objektiivselt ei suuda ära hoida ega takistada, tuleb katkestus kõrvaldada 3 päeva jooksul alates selle sündmuse lõppemisest. Siin on mõeldud loodusõnnetust, liinide projekteerimisnorme ületavat tuult 25 m/s või jäidet 10 mm.
Rikketelefoni number on 1343 ja sinna saabunud teated antakse edasi juhtimiskeskusse. Infot ja tagasisidet riketest tuleb ka kaugjuhtimissüsteemidest ja kohale sõitnud Elektrilevi operatiivbrigaadidelt. Elektrilevil on 30 operatiivbrigaadi, lisaks nendele veel 63 lepingupartnerite brigaadi ja 105 elektritööde firmade brigaadi. Eriolukorras saab appi kutsuda välispartnereid Lätist ja Soomest, kus ka ise vajadusel abiks käiakse. Hädaolukorras on väljas kogu personal, Päästeamet ja kaitsevägi ning tegevusi koordineerib kriisikomisjon.
Tuleb loota, et hädaolukorda meil ei tule ja eriolukordi oleks harvem. Samas ei pääse me voolukatkestustest, sest nii suuri summasid, mida vajab elektrivõrgu kaasajastamine, vaevalt leitakse.
