Volikogu liige: Vormsi eelarves puudub tasakaalustatus, täpsus ja selgus

Vormsi vallavolikogu võttis 28. märtsi istungi määrusega nr. 2 kuue poolthäälega vastu Vormsi valla 2011. aasta eelarve. Esitatud eelnõu vastu hääletas kolm volikogu liiget. Märtsi lõpus eelarve vastuvõtmise vastu hääletamine on tavatu. Miks ma seda siiski tegin, seda püüangi käesolevas artiklis selgitada.

Kuulun nende inimeste hulka, kes ei soovi avalikult ega anonüümselt negatiivses võtmes sõna võtta. Peale seda, kui meie vallavanem tutvustas optimistlikult Lääne Elus 2011. aasta eelarve näitajaid, millest ükski number ei vasta sisult tegelikkusele, leidsin, et volikogu liikmena vaikimine oleks vastutustundetu.

Eelarve puudused

Vastuvõetud eelarve peamisteks puudusteks pean seda, et ei ole järgitud eelarvestamise olulisi põhimõtteid nagu tasakaalustatus, täpsus, selgus.

Tasakaalustatuse põhimõte esitab nõude, et eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus. Tasakaalus eelarve aitab maksimaalselt realiseerida arengukavaga võetud kohustusi võrreldes ülejäägiga eelarvega.

Täpsuse põhimõte eeldab, et eelarvesse on tulud ja kulud võetud niisuguse täpsusega, et eelarveperioodil nad kujunevadki selliseks. Teisisõnu peaksid kinnitatud ja täidetud eelarve olema võimalikult sarnased.

Selguse põhimõtte kohaselt peavad eelarve kõik tulud ja kulud olema nii selgesti ja arusaadavalt esitatud, et nende päritolu ning eesmärk oleksid üheselt mõistetavad.

Vastuvõetud eelarves on sisuliste puuduste kõrval ka olulised arvutusvead, millele juhtisin tähelepanu juba veebruaris, enne eelarve teist lugemist. Seetõttu tegin samal istungil ettepaneku eelarve eelnõu vallavalitsusele tagasi saata. Volikogu enamus tehtud ettepanekut ei toetanud.

Tulusid kokku arvestades on eelarve koostaja saanud 1 274 174 EUR-i, kuid kui tuluderidasid kokku arvutada, siis tuleb 1 357 384 EUR-i. Kulud kokku on eelarves toodud 1 200 352 EUR-i, kuid kui kuluderidasid eelarves kokku arvutada, tuleb 1 302 846 EUR-i. Sellest tulenevalt muutub ka eelarve ülejäägi number. Valla vara müüki on ikka mõeldud 51 129 EUR-i, mitte 0,5 miljonit EUR-i väärtuses, nagu vallavanem maakonnalehes kinnitas.

Julgen väita, et eelarves esinevate vigade tõttu võib eelarvet lugeda õigustühiseks. On ootuspärane, kui eelarve heakskiitnud volikogu liikmed võtaksid siin vastutuse.

Planeeritavad projektid

Lisaks aritmeetilistele vigadele sisaldas eelarve eelnõu muidki olulisi puudusi. Näiteks ei olnud seletuskirjas eraldi välja toodud ülevaadet eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega nii nagu seda nõuab Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus § 22.

Sellest tulenevalt on segadused ülevaate näol planeeritavate projektidega ja ka eelarve tegeliku mahuga. Eelarve eelnõus oli ilma maksumuseta toodud planeeritavate projektidena Hullo multifunktsionaalne külakeskus, lastelaager, koolimaja katuse vahetamine, tankla ehitamine, rahvamaja helitehnika ostmine, jäätmejaam.

Praeguseks on selge, et KIK-le lastelaagri rahastamise taotlust pole vallast üldse esitatudki, Leader projekti rahvamaja helitehnika ostmiseks samuti mitte. Teine Leader voor on sügisel, kuid käesoleva aasta eelarvesse planeeritud vahendid ikka ei jõuaks, kui peakski tulema positiivne otsus.

Koolimaja katuse vahetamiseks sel aastal projekti ei ole esitatud. Kuigi Hullo multifunktsionaalne külakeskus pidi valmima eelmisel sügisel, seisab rahastamine ikka veel vallavalitsuse taga.

Tänaseks on selgunud, et lihthanget, mille vald korraldas, ei pidanud EAS piisavaks. Vaja on korraldada ikkagi avalik hange. Kui kaua võtab aega uue hanke korraldamine, näitab aeg. Kiiresti see vaevalt läheb, sest nagu teada, võttis Vormsi vallal ainuüksi külakeskuse lõpptaotluse dokumentide sisseandmine aega septembrist jaanuarini.

Nii kaua, kui meie multifunktsionaalse külakeskuse ehitamine jälle seisab, lükkub edasi ka arstipunkti ja käsitöötubade valmimine.

Ka eelarve ülejääk on segadust tekitav. Valla eelarve koostamise kohustus ongi ju selleks, et avalikku valla raha kulutataks avalikult kokkulepitud suundades. Praegu on aga meie vallas tekitatud ligi 1 miljoni krooni väärtuses ülejääv raha, mille kulutamise plaani ei soovita veel avalikult eelarvesse kirja panna.

Hoopis teine küsimus on see, et miks on vaja ikkagi müüa valla varast Borby külas asuv kinnistu situatsioonis, kui veel mõni kuu tagasi taotles vald riigilt Borby külas kuut elamumaa kinnistut valla omandiks, kuid millele saadi riigilt eitav vastus.

Segadus MTÜ Vormsi Kultuuriühinguga

Ei saa nõustuda, et valla eelarvest rahastatakse MTÜ Vormsi Kultuuriühing 18 407 EUR-ga ehk 288 007 krooniga. Tehtud otsust ei saa õigeks pidada mitmel põhjusel. Peamine põhjus on see, et otsuse tegemise hetkel ei olnud sellise nimega MTÜ-d olemaski. Mõistlikuks ei saa pidada ka nimetatud MTÜ rahastamist seetõttu, et üks ja sama MTÜ tegutseb nii turismi kui ka kultuuri edendamisega. Kui arvestada ka seda, et lisaks on valla eelarves planeeritud turunduse ja kommunikatsioonivahenditeks 11 824 EUR-i ehk 185 000 EEK-i, selgitusega positiivse kuvandi ja väärt reisisihtkoha maine saavutamiseks, võib võetud suunaks nimetada - KÕIK MÜÜGIKS.

On selge, et sel viisil kultuuritegevust juhtides ei saavuta selles valdkonnas parimat tulemust.

Kui võimulolijad tuntust nii oluliseks peavad, siis tuleks arvestada sellega, et kui pole reklaamitaval hinnatud sisu, pole ka tuntuse suurendamiseks tehtud kulutustel mõtet, kuna see võib tuua soovitule vastupidise tulemuse. Siin oleks mõndagi õppida Jaapani juhtimispraktikast tulenevast lihtsast tarkuseterast: «Tähtsaim on hoolitseda kvaliteedi eest, kasum järgneb sellele niikuinii ». Kvaliteedi all tuleks siin mõelda kultuuri parimas mõttes ja seda kõige laiemas tähenduses. Kasumiks saab siin ülekantud tähenduses nimetada positiivset kuvandit Vormsist.

Nimetatud MTÜ rahastamine ei ole mõislik ka seetõttu, et MTÜ on planeeritud ainult kahe liikmega (vald ja tegevjuht). Ühtegi teist Vormsis kultuuri ja turismiga juba aastaid tegelenud MTÜ-d, ettevõtet või eraisikut loodava MTÜ liikmeks ei võeta. Selline MTÜ ei oma kogukonna hüvanguks hästi töötamiseks piisavalt legitiimsust ja jõudu.

Lisaks eelpool toodule on segadused nimetatud MTÜ liikmelisusega ja juhtimisega. Volikogu esimees kinnitas eelarve viimasel lugemisel, et loodud MTÜ on 100% Vormsi vallale kuuluv. Kahjuks ei saa see nii olla, kuna MTÜs peab olema vähemalt kaks liiget ja kuna ka vallavalitsus ei ole oma korraldusega esindajat MTÜ-sse määranud, vähemalt ei ole seda korraldust avalikustatud, kui see olemas on, siis on ühingu liikmed praegu mõlemad eraisikud.

Mitmeid küsimusi MTÜ Vormsi Kultuuriühingule

Tutvusin ka MTÜ Vormsi Kultuuriühingu põhikirjaga, mis tekitas palju küsimusi. Näiteks üks neist: «MTÜ lõpetamisel allesjäänud vara kuulub võrdsetes osades jaotamisele ja üleandmisel mittetulundusühingu lõpetamise ajal selle liikmeteks olnud isikute vahel». Kuna nimetatud mittetulundusühing ei ole vastavalt põhikirjale loodud ainult selle liikmete huvides, sellest tulenevalt ei tohi jaotada vara võrdsetes osades mittetulundusühingu lõpetamise ajal selle liikmeteks olnud isikute vahel. (MTÜ-seadusest).

Eelarves on kokkuhoiukohti. 2011. aasta eelarvesse on planeeritud valla ajalehe väljaandmise kulutusi suurendada 5432 EUR-ni ehk 85 000 EEK-ni. Piisanud oleks 2876 EUR-st ehk 45 000 EEK-st, nagu see oli 2010. aastal. Arvatavasti on meie vald võtnud siin eeskuju riigi suurimalt omavalitsuselt või hoopiski järgitakse veel eelmise riigikorra põhimõtteid - nii tähtsat asja, kui enese kiitmine ja esitlemine ei saa usaldada teistele. Seda tuleb teha ise ja mida suuremalt, värvilisemalt, pillavamalt seda parem.

Olukorrast objektiivse ülevaate andmine, informatsiooni edastamine ja kohaliku elu kajastamine on vajalik. Kummaline on aga lugeda vallajuhtide ainult positiivseid hinnanguid enda poolt tehtule. Kindlasti ongi tehtud nii mõndagi hästi, kuid hea tava järgi peaks hinnangute andmise jätma nende hooleks, kellele tehtu on suunatud ehk keda teenitakse.

Tõstkem elukvaliteeti

Inimeste elukvaliteeti saab meie saarel kõige enam positiivses suunas mõjutada hooliv suhtumine inimestesse. Hooliv suhtumine võiks alata pisiasjadest. Näiteks võiks valla infotuppa, mis asub kaupluse eesruumis, panna toolid, et inimestel oleks infomaterjale lugedes või lihtsalt juttu ajades võimalus istuda. Planeeritaks hõljuki väljumisaeg Vormsist selliselt, et inimesed ei peaks Rohukülas kaks tundi bussi ootama. Planeeritaks ka tulevased vallavalitsuse ruumid esimesele korrusele, et asjaajamine liikumisraskustega inimeste jaoks ei oleks raskendatud. Et allasutustes tehtavatesse ümberkorraldustesse kaasataks inimesi, keda ümberkorraldused puudutavad, jne.

Siin toon lõpetuseks Rein Taagepera sümpaatse mõttekäigu eesmärgi seadmisest, mis peaks meilegi andma mõtteainet, kui kasutaksime sõna Euroopa asemel Eesti, riik asemel vald ning Eesti asemel Vormsi.

Rein Taagepera: «Panen kahtluse alla soovi jõuda Euroopa viie rikkaima riigi hulka. Mõttekam sihiasetus on jõuda Euroopa viie kõige sõbralikuma ja hoolivama riigi hulka. Ma ei väida, et see siht on realistlik, sest ega teised riigid nimme tigedamaks muutu, et Eestit mööda lasta. Aga vähemalt on see mõistlik ideaal.»