Luunja alevikus asub üks val­la omandis olev mitmeotstarbeli­ne hoone, mida tuntakse eelkõige kauplusemaja nime all, sest pood on selles majas kogu aeg olnud. Üle­jäänud ruume on erinevatel aegadel kasutatud väga erinevalt. Maja lõu­napoolses otsas asub praegu noorte­keskus ning nende ruumide seintes­se on tekkinud mõrad. Vallavalitsus tellis ekspertiisi, mille tulemustest selgus, et maja vajumist põhjustab vihmaveetorustiku puudumise tõttu vundamendi alla valguv vesi. Val­lavalitsus oli teinud ehitushanke hoone vundamendi varisemisoht­liku osa tugevdamiseks ja soojusta­miseks ning otsaseina tõmmitsatega kinnitamiseks. Kuna eelarves sellis­teks töödeks raha piisavalt ei olnud, siis pöördus vallavalitsus ettepane­kuga volikogu poole raha mujalt sih­totstarbeliselt eraldada. Majandus­komisjon tegi ettepaneku esitatud mahus töid mitte teostada, kuna see ei lahenda probleemi. Arutelu tule­musena võttis vallavalitsus esitatud eelnõu tagasi ja esitab uue eelnõu pärast Puiestee 2 kogu hoone vajali­ke remonditööde projekti valmimist ja maksumuse kindlakstegemist.

K. a. vallaeelarvesse planeeriti raha ehitus- ja keskkonnanõuniku amortiseerunud ametiauto uuenda­miseks. Auto ostmiseks tuli voliko­gul määrata selle piirhind. Vallava­litsuse poolt esitatud eelnõu koha­selt sooviti soetada kasutusrendiga kaubikutüüpi auto maksumusega 16 000 eurot. Majanduskomisjon pidas sellist hinda nõuniku ametiautole liiga kõrgeks ning tegi ettepaneku vähendada piirhinda 4000 euro võr­ra. Sama meelt oli ka suur enamus volikogu liikmeid.

Kodumaja Kinnisvaraarendus OÜ taotluse alusel esitas vallavalitsus volikogule eelnõu Veibri külas asu­va Lembitu maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamise kohta. Volikogu peab planeeringu algata­mise otsustama seetõttu, et tegemist on valla üldplaneeringut muutva de­tailplaneeringuga. Valla üldplanee­ringus on antud maa-ala kujutatud tiheasustusega alana ja elamumaa­na, kuhu on lubatud ehitada ühe- ja kahepereelamuid. Maaüksuse prae­gune omanik soovib moodustada kolm elamumaa krunti, keskmise suurusega ca 1700 m². Igale krun­dile soovitakse ehitada üks kuni 4 korteriline elamu. Sellise planeerin­gu algatamise plaanist teada saades esitasid piirkonna elanikud voliko­gule kaks vaiet. Vastu oldi eelkõige asustustiheduse suurenemisest tule­nevate liikluse ja parkimisega tekki­vate probleemide tõttu. Põhjalikult arutas teemat keskkonna- ja planee­ringukomisjon. Komisjoni esimehe Kalev Kullamaa sõnul toetas enamus komisjoni liikmetest planeeringu algatamist, kuid tema ise jäi vastu­pidisele seisukohale. Esitatud kujul planeeringu algatamise vastu räägib ka asjaolu, et vallal on samas piir­konnas arendaja ja kohalike elanike eriarvamuste tõttu aastaid pooleli ühe planeeringu menetlemine. Vo­likogu otsustas jätta planeeringu al­gatamata.

Vallavanem selgitas volikogule korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Jäätmeseadusest tulenevalt peavad kõik omavalitsused, kus elanikke rohkem kui 1500, korraldama kon­kursi jäätmevedaja leidmiseks. Sel juhul peavad kõik valla jäätmeteki­tajad leppima ühe firmaga. Luunja vallal on kavas korraldada konkurss koos mitme omavalitsusega, mis on üheks eelduseks parema lepingu s.t. eeskätt odavama teenuse hinna saamiseks. Lõplik hind selgub pä­rast konkursi toimumist. Volikogu nõustus protsessi käivitamisega, kuid soovib saada infot edaspidistest arengutest. Vallaelanikke ja ettevõt­jaid hoitakse toimuvaga kursis vee­bi- ja infolehe vahendusel.

Grupp Luunja Keskkooli õpetajaid oli saatnud volikogule kirja, milles soovib teada kooli, eeskätt keskkooli osa edaspidise saatuse kohta. Kirja ajendiks peeti 29. veebruaril toimu­nud vallavanema kohtumist õpeta­jatega, kus allakirjutanute arvates jäi neil paljudele küsimustele konk­reetne vastus saamata. Vastavalt seadusele peab kooli või selle osa sulgemiseks otsuse tegema kohaliku omavalitsuse volikogu ning selleks, et muudatust teha järgmisest õp­peaastast, peab otsus olema tehtud hiljemalt käesoleva õppeaasta 1. ap­rilliks. Seega järgmisest õppeaastast ametlikult keegi keskkooliosa sulge­da ei saa, küll aga saab vallavalitsus jätta 10. klassi avamata, kui selgub, et õppida soovijaid ei ole. Tõenäoliselt tuleb volikogul keskkooliosa saatuse osas otsus teha lähiaasta jooksul, ar­vestades õpilaste soovi ja Vabariigi Valitsuse poolt tehtavaid otsuseid. Sellelaadilise sisuga vastus saadeti volikogu poolt õpetajate kirjale.

Uuendati volikogu ajutise komis­joni koosseisu, kes tegeleb valla teede ja tänavate remondivajaduse kindlaksmääramisega. Üksmeelselt kinnitati komisjoni liikmeteks Ka­lev Kullamaa, Urmas Pärnalaas, Ivar Süld ja Radž Sauk ning komisjoni viienda liikme esitab vallavalitsus.