Volikogus (september)
Materjal koosnes kahest osast. Ühe osa moodustas Indrek Kärneri eestvedamisel SWOT analüüside ja fookusgruppide töö tulemusel saadud materjal, mille väärtust kahandab vähene osavõtjate arv. Teise osa materjalist olid vallavanema eestvedamisel kokku kirjutanud vallaametnikud, igaüks oma valdkonna soovitavatest arengutest. Puudu oli ühtne tegevuskava tegevuste ja objektide viisi ning eeldatav finantsprognoos uue arengukava perioodiks. Esitatud materjaliga olid tutvunud volikogu komisjonid. Arengukava koostamise ajutisel komisjonil tuli tõdeda, et kevadel koostatud ajagraafik oli liiga tihe. Põhiosa tööst oli jäänud suvekuudele, mil vallaametnikud puhkavad ning sel aastal lisandus veel vallamaja kolimine uude majja. Kõik see oli põhjuseks komisjoni arvamusele, et materjal ei ole veel küllalt küps läbimaks volikogus esimest lugemist ning olema aluseks volikogu liikmetele ja alatistele komisjonidele parandusettepanekute tegemiseks. Komisjon otsustas teha volikogule ettepaneku esimene lugemine katkestada, nii ka tehti ja volikogu aktsepteeris seda.
Seega jäi üks lisakuu materjali täiendamiseks ning arengukava eelnõu esimene lugemine lõpetatakse septembrikuu istungil.
Ilmselt teeb see paljudele heameelt, et Luunja vallas leidub ettevõtja, kes soovib rentida Luunja Kultuurimaja keldrit, et pakkuda seal toitlustusteenust. Algselt omapärases stiilis väljaehitatud koht täitis sama eesmärki mitmeid aastad, kuid paar viimast aastakümmet on tegevus järjest soikunud. Üheks põhjuseks kindlasti praeguste köögiruumide ja sisseseade mittevastavus kehtivatele nõuetele. Uue rentniku ülesandeks on kõigepealt ilma valla rahalise abita ruumid nõuetele vastavaks teha ning saada tunnustus, alles seejärel saab alustada toitlustamist. Kuna on tegemist valla vara pikemaajaline kasutusse andmisega, siis peab volikogu selleks välja kuulutama avaliku enampakkumise. Volikogu otsustas, et esialgu antakse vara kasutusse seitsmeks aastaks ja enampakkumise alghinna määrab vallavalitsus.
Kõige rohkem emotsioone tekitas ja aega võttis arutelu vee-ettevõtja määramisel Luunja alevikus. Selleks, et euroopa struktuurifondide ja Eesti riigi rahaga rekonstrueerida Luunja aleviku joogivee ja kanalisatsioonisüsteemi, tuli juba mõned aastad tagasi vastavad rajatised AS-ile Emajõe Veevärk üle anda. Seekordne otsus AS-i Emajõe Veevärk määramisel vee-ettevõtjaks oli seega protsessile loogiliseks jätkuks ning eelnevalt teada. Firma tegevjuht Andres Aruhein andis ülevaate teenustest, mida aktsiaselts pakub. Vee- ja kanalisatsiooni hinnas on arvestatud asjaoluga, et kui praegu toetusrahade eest uuendatud seadmeid on tarvis hakata välja vahetama, siis on selleks oma raha olemas. Ühtlasi oli see ka üks Euroopa rahastamise põhinõudeid. Seniajani on vee-ettevõtjad kujundanud oma hinnad peamiselt ainult jooksvaid kulusid arvesse võttes, kuid selline viis ei ole jätkusuutlik ning nõuab lisaraha juba suuremate avariide likvideerimisel rääkimata torustike jm. seadmete uuendamisest. Vallavalitsus kehtestab lähiajal Luunja aleviku veetarbijatele uue vee- ja kanalisatsiooni hinna ning see hakkab kehtima kolm kuud pärast teatavakstegemist. Teada on, et uus hind saab olema senisest oluliselt kõrgem, kuid kindlasti on tagatud ka senisest suurem kindlus vett saada, vee kvaliteet peaks ole-ma parem ja keskkonda ei reostata.
Lisaks Luunjale määrati sama firma vee-ettevõtjaks ka Ratsu ja Kaariku teel.
Kikaste küla Hundijala ja Kanne maaüksuste omanikud on esitanud vallavalitsusele taotluse nimetatud maaüksustele detailplaneeringu algatamiseks. Planeering on eelduseks puhkeala ja talukompleksi rajamiseks. Puhkealale soovitakse rajada administratiivhoone, kämpingud ning jõe äärde sildumisrajatis ujuvvahenditele. Kuna planeeringuga muutub maa sihtotstarve erinevaks Luunja valla üldplaneeringuga kehtestatust, siis peab selle planeeringu algatama vallavolikogu.
Pärast arutelu otsustati detailplaneering algatada. Samal teemal tehti veel teinegi otsus. Kuna planeeringuala asub osaliselt valla üldplaneeringu järgi määratud rohevõrgustiku alal, ujuvvahendite sildumisrajatis võib avaldada mõju Emajõele ning kavandatakse eeldatavalt sotsiaalse keskkonnamõjuga tegevust piirkonda, mis on ajalooliselt väljakujunenud hajaasutuspiirkond, siis peeti vajalikuks algatada ka keskkonnamõju hindamine.
Kehtestamiseks esitati Silgo maaüksuse ja lähiala detailplaneering. Planeering on läbinud kõik menetlusetapid, avaliku väljapaneku ja arutelu ajal ettepanekuid ja vastuväiteid ei laekunud. Tartu maavanem on teostanud omapoolse järelvalve ja teinud ettepaneku planeering kehtestada, sama ettepaneku tegi ka volikogu planeeringu- ja keskkonnakomisjon. Volikogu tegi seda 7 poolt ja 5 erapooletu häälega.
Komisjoni esimees Kalev Kullamaa tegi ettepaneku vabastada Karin Raid planeeringu- ja keskkonnakomisjoni liikme staatusest. Viimane oli komisjoni esimehele edastanud e-kirja, milles palub seda teha seoses elukoha muutusega. Karin Raid kuulus ka eelmise volikogu koosseisu samasse komisjoni ning oli vajalik eelkõige erialaspetsialistina. Volikogu rahuldas ettepaneku.
