Vormsi kooli õpetajad
Age Hälvin
1. Õpetan praegu matemaatikat 9. klassile.
2. Haridustee kõige olulisem verstapost on Tartu Ülikooli füüsika-keemia teaduskond, põhikooli loodusainete õpetaja eriala + bioloogia- geograafia teaduskond, bioloogia õpetaja gümnaasiumis.
3. Koolitustele polegi eriti jõudnud, matemaatika osas väike turgutus 160-tunnisel põhikooli matemaatika õpetamise koolitusel. Muidu: midagi GLOBE seminaridelt, erinevatelt teabepäevadelt ja muidugi on „kiirabiks“ teadmiste virgutusel internet.
4. Vabal ajal kasvatan Oskarit, loen raamatute pealkirju, mida kunagi võiks lugeda, loen perekooli foorumist, kuidas teha putru ja pastinaagipüreed.
5. Saarele kooliõpetajaks sattusin augustis 2002. Uurisin õpetajate töökuulutusi ja Vormsi jäi millegipärast silma – mere taga ja huvitav, peaaegu nagu välismaa. Minu töövestlus toimus Tallinna Pühavaimu kirikus toonase direktori Kadri Pulgaga. Mõtlesin tulla loodusainete õpetajaks, matemaatika sain „kauba peale“. Esimene tööpäev ja ühtlasi ka esimene päev saarel oli kirevam, kui oleks eales osanud loota/karta, sinna mahtusid õppenõukogu, kus jagati tunnid paika, emotsionaalne pikett-koosistumine vallamajas teemal koolidirektori elutingimused, kooli-valla suhtlemine jmt. Palju segadust ja lootusetuna näivatest olukordadest asjade laabumist. Ehk siis kõike muud, kui igav ja aastakümneid sissetallatud radu järgiv koht, mis tekitas mul, kes ma veel lõplikult polnud oma õpetajaksjäämist otsustanud, sportliku huvi – mis sellest asjast küll edasi saab. Nii sai minust Vormsi kooli õpetaja.
6. Erakordseid asju on ilmselt liiga palju, et neid kõiki siin esile tuua. Peamine, mis mind siiani Vormsi küljes kinni on hoidnud, on merelõhn ja tunne, et oled ekspeditsioonil (ka pärast mitut aastat saarel elamist ja töötamist).
Age Kõiveer
1. Õpetan koolis loodusõpetust, geograafiat, keemiat, bioloogiat ja matemaatikat ning tuleval aastal koos õpetaja Triin Viironiga ka uut õppeainet- Vormsi kodulugu.
2. Pärast Vormsi kooli lõpetamist õppisin Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis. Sealt edasi läksin õppima Tartu Ülikooli bioloogiageograafiteaduskonna loodusteaduste didaktika erialale. Pärast diplomi kättesaamist läksin üle bioloogia erialale, mille 2005. aastal bakalaureusega lõpetasin.
3. Annan teist aastat matemaatikat, mida sai ülikoolis põhiainete kõrvalt üksjagu õpitud. Kavatsen kindlasti lähiajal matemaatikaalasele kursusele minna, mis seni pere ja mõnede kursuste ärajäämise tõttu pole õnnestunud.
4. Vabal ajal käin Vormsi folklooriringis, kus mängin talharpat ehk hiiu kannelt ja laulan eesti-rootsi laule. Aeg-ajalt käime oma kavaga nii siin kui ka väljaspool saart esinemas. Minu hobiks on ka käsitöö, milles olen veel algajast katsetaja.
5. Kooli tööle sattusin kohe pärast ülikooli lõpetamist, kuna otsiti parajasti loodusainete õpetajat.
6. Mul on väga hea meel, et saan teha oma erialast tööd kodusaarel väga toredas kollektiivis ning et mu lapsed saavad käia Vormsi lasteaias, mille loov keskkond toetab suurepäraselt nende isiksuste arenguid.
Ene Rand
1. Õpetan koolis tütarlastele käsitööd. Eesmärgiks on tutvustada tüdrukutele traditsioonilist Vormsi käsitööd. Üheksanda klassi lõpuks peaks igal tüdrukul valmima komplekt Vormsi rahvariideid. Esimesed täiskomplektid peaks valmima 2012. aasta kevadeks.
2. Olen lõpetanud Õisu Toiduainetetööstuse Tehnikumi ja hariduselt piimatoodete tehnoloog.
3.-4. Olen ise alati meeleldi käsitööd teinud, aga selleks et seda ka teistele õpetada, võtan osa kõigist koolitustest mis Vormsi käsitöö selts korraldab. Olen osalenud ka Tallinnas toimuvatel erinevatel käsitöö koolitustel. Minu vaba aeg kuulub aias nokitsemisele ja käsitööle. Väga meeldib lugeda.
5. Saarele sattusin 1982. aasta juunikuus juhuslikult. Õppides piimandust, pidin minema koolipraktikale Lihulasse, aga Vormsi võitööstuses vajati töölist rohkem, nii mind saarele saadetigi. Mulle meeldis minu töö ja ka saar ning siia ma jäänud olen. Töötasin 12 aastat võitööstuses kuni selle sulgemiseni. Elu on üldse juhuseid täis, ka kooli sattusin juhuslikult. Kuna eelmine käsitööõpetaja jäi lapsepuhkusele, oli koolis vaja üheks õppeveerandiks asendusõpetajat. Kool palus abi käsitööseltsilt. Olen Vormsi Käsitöö Seltsi liige. Seltsi juhataja Kristina Rajando, kes oli ka ise varem Vormsi koolis käsitöö õpetajana töötanud, tegi mulle ettepaneku aidata kooli ja nii ma üheks veerandiks tulingi. Järgmisel sügisel kui selgus, et uut õpetajat ikkagi ei ole, paluti veelkord tulla õpetajaks, aga siis juba terveks õppeaastaks. Siis ma küll kahtlesin, kas ikka see on minu rida. Pole mul ju pedagoogilist haridust ega oskust teisi õpetada, kas ainult oskusest ise käsitööd teha piisab? Nüüd olen juba kolmandat aastat koolis.
Evelin Ojasoo
1. Olen käesolevast õppeaastast Vormsi kooli kehalise kasvatuse ja pikapäevarühma õpetaja.
2. Põhikooli lõpetasin Tihemetsa väikeses ja hubases maakoolis, sealt suundusin Tartu Meditsiinikooli, mis jäi kahjuks lõpetamata. Elutuuled tõid mind hoopis mereäärsesse Haapsallu, kus läksin noorelt mehele ja sündisid lapsed. Samal ajal püüdsin ka õhtukoolis keskharidust omandada, kuid kahjuks jäi see 12. klassis ikkagi pooleli. Seejärel möödus 16 aastat, kasvatades kolme last esimesest abielust ja pesamuna teise abikaasaga. Kui noorim laps lasteaeda läks, avastasin, et enda jaoks jääb nüüd piisavalt aega üle ja astusin Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasiumi lõpuklassi. Õppimine üle nii pika ajavahe tundus tõeliselt nauditav ja kerge, seega pärast lõputunnistuse kättesaamist otsustasin kindlalt edasi minna. Et pere ja töö kõrvalt kusagile kaugemale kõrgkooli minna ei tahtnud, jäi pilk peale TÜ Haapsalu Kolled˛is äsjaloodud uuele erialale – tervisejuhi kursus. Üsna napilt, läbi tiheda konkursi sisse saades oli ikka hea meel küll.
3. Kolledži kursusekaaslaste seas on ka meie Lääne ringkonna Naiskodukaitse instruktor Svetlana Mustkivi, kelle kaudu hakkasin uurima, mida see organisatsioon endast kujutab ja kuidas sinna saada. Sveta võttis mu avalduse heameelega vastu ja nüüd olen Naiskodukaitse ja teiste Kaitseliidu allorganisatsioonide kaudu tihedalt üritusi ja koolitusi läbinud, nii mõnegi võistluse võitnud ja ennast arendanud.
5. Sel suvel kutsus KL noortejuht Andre mind kaasa Vormsi saare lastelaagrile ellujäämisest metsas rääkima-näitama. Vastu võttis meid kohaliku lasteaia juhataja Jana Kokk. Edukalt möödunud päeva lõpus poetasin välja oma ammuse salasoovi – kui oleks võimalik, siis tuleksin saarele elama. Jana haaras kohe sõnasabast kinni ja kutsus mind kooli tööle. Pärast keerulist eluaseme otsimist asusingi päris viimasel minutil enne õppetöö algust kehalise kasvatuse õpetajana ametisse. Loodan oma uuele väljakutsele pühenduda täie energia ja teadmistega, samas ka kõrvalt edasi õppides ning täiendades. Saarele tulid kaasa ka mu nooremad lapsed: Helle-Mari, kes õpib üheksandas ja Heiko, kes on teise klassi õpilane. Kolmekesi loodame, et saare väike kogukond meid peagi omaks võtab.
Malle Hokkonen
1. Vene keel, inimeseõpetus, muusika, kehaline kasvatus. algklassides loodusõpetus, 7.- 9. klasside klassijuhataja.
2. Algkool, põhikool, tehnikum, ülikooli magistriõpingud.
3. Mitmetel erinevatel täiendkoolitustel Tallinna Ülikoolis, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, aineõpetajate töötubades/sektsioonides/ suve- ja talvekoolis, Rahvakultuuri Keskuses.
4. Toimetan majapidamisega; loen-huvitab erialane kirjandus, lisaks ilukirjandus; viimasel ajal nokitsen mõnd pilli enda huvides (suupill, kitarr), osalen Vormsi folkoorirühma töös, Olavi kiriku koguduse töös.
5. Saarele sattusin suunamiskirja järjestuses.
6. Meeldivat on saare- ja koolielus piisavalt ning neist ühte välja selekteerida üsna vaevanõudev.
Mihkel Kangur
1. Õpetan inglise keelt.
2. Olen õppinud Tallinna Ülikoolis ajalugu ja inglise keelt. 2008.-2009. a töötasin Ukrainas vabatahtlikuna, kus muuhulgas õpetasin lastekodulastele inglise keelt. 5. Vormsisse õpetajaks kutsus mind kursusekaaslane Triin.
6. Kool on väga hubane. Siin on head sportimisvõimalused ning lahked inimesed, kes küpsetavad palju kooke ja jagavad sokuliha.
Olger Berggren
1. Õpetan poistele tööõpetust.
2. Õpin Tallinna Ülikoolis töö ja tehnoloogia õpetajaks.
4. Vabal ajal tegelen lambakasvatusega ja mesindusega ning mõnikord käin ka kalal. Kui aega on, siis tegelen ka tervisespordiga.
5. Vormsil olen elanud sünnist saati. Kooli sattusin tänu Tiit Muistlale ja Karlo Hälvinile.
6. Ma tahaks, et Vormsi kool säiliks ka edaspidi.
Ragne Sukko
1. Viimastel aastatel on meil koolis välja kujunenud nii, et õpetan 1. ja 2. klassile eesti keelt, matemaatikat ja käelist tegevust (meisterdamise ja kunsti ühine nimetus), 3. ja 4. klassile matemaatikat ning 3. klassist kuni 9. klassini kunsti. Koolis olen tööl 2000. aastast, üheksandat aastat järjest alustasin sügisel 1. klassiga. Neil üheksal aastal olen olnud ka nooremate (1.-2. või 1.-3.) klasside klassijuhataja.
2. Pärit olen Tallinnast. Seal käisin ka koolis. Õpetajakutse omandasin Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolled˛is. Erialalt olen klassiõpetaja (õigus õpetada 1.-6. klassini peaaegu kõiki aineid). Kõrvalainetena õppisin rakenduspsühholoogiat ja parandusõpet.
3. Hiljem olen end täiendanud erialaselt: õpetatavate ainete osas, psühholoogia valdkonnas ning peamiselt õpiraskuste ja parandusõppe valdkonnas. Mõistmaks paremini erineva taustaga lapsi, läbisin ka hooldus- ja adoptiivperede koolituse. Lisaks on mul lapsevanema kogemus tütre kasvatamisest, kes kolm aastat tagasi lõpetas Vormsi kooli, kevadel Tallinnas keskkooli ning astus sel sügisel Tallinna Ülikooli.
4. Tööst üle jääva aja, mida ei ole eriti palju, sisustab kodune majapidamine: aed, koduloomad, peenramaa, tubased toimetused ning maja remont. Praegu sügisel püüan käia metsas, korjata seeni ja marju ning neid talveks purki pista. Eriti õnnelik olen siis, kui jääb aega ka hobidega tegelemiseks. Meeldib õmmelda ja küpsetada ning vahel tahaks olla ka lihtsalt niisama, midagi erilist tegemata.
5. Vormsile tulin esimest korda umbes paariaastaselt, kui meie pere hakkas siin suvitamas käima. Saarele elama kolimisest on möödas pisut üle 20 aasta. Mulle on kogu aeg meeldinud loomad, loodus ja lapsed. Viimasest on ilmselt mõjutatud ka minu otsus õpetajaks õppida ning kooli tööle tulla. Kuid võib-olla on see hoopis geenidest, sest õpetajaid on meie suguvõsas olnud ja on praegugi mitmeid.
6. Mul on hea meel, et Vormsi lastel on võimalik kodu lähedal koolis käia. Ühest küljest on see lapsele mugav ja turvaline, teisalt annab võimaluse oma kodukohta põhjalikult tundma õppida. Kogu meie õppeprotsess on looduslähedane ning keskkonda väärtustav. Kuna lapsi on vähe, jõuavad õpetajad märgata ja jälgida iga last ning tema arengut, pakkuda igaühe vajadustele ja võimetele vastavat haridust. Kuid murdeeas lapsele on väga oluline omavanuste (soo)kaaslaste seltskond, siinne õpilaskollektiiv hakkab aga jääma liiga väikeseks. Tahaksin küll väga, et Vormsi kool jääks kestma, kuid siinsete õpilaste arv võiks hakata jälle kasvama.
Triin Viiron
1. Õpetan eesti keelt, kirjandust, ajalugu, Vormsi kodulugu ja lisaks olen 4.-6. klasside klassijuhataja.
2. Pärast keskkooli lõpetamist õppisin turismikorraldust. Tundus, et pole päris minu ala, aga üht-teist hakkas selles valdkonnas meeldima. Pärast praktikat kooliõpilaste reisijuhina läksin Tallinna Ülikooli õppima Eesti kultuuri ajalugu (sh kirjandust), seejärel ül- Eluonüldsejuhudist ajalugu ja hetkel õpin ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja magistrantuuris.
3. ja 6. Esimest korda sattusin Vormsi saarele 1990. aastate alguses koos isaga. Ta tõi siia koormatäie paekive kabeli ehituseks. Sadamas tuli toonane vallavanem mootorrattaga vastu ja hoiatas, et olgu isa ettevaatlik, sest eelmisel päeval oli saarele toodud Valtu veini ning autojuhid olevat purjus. Sellest sõidust on mul meeles veel vormileib, millele lahtiselt müüdud võid peale panin. Tundus olevat tore saar. Järgmine kord oli ~15 a hiljem, kui tulin külla loengukaaslasele, kes oli saarel eesti keele õpetaja. Sadamast hakkasin jala tulema ja tee peal võeti mind väikese veoauto kasti. Vormsis külas käies ei osanud ma aimatagi, et kord siia õpetajaks tulen. Aga ühel hommikul 2008. a lõpus helistas mulle sõbranna Kadi ja küsis, kas oleksin nõus tulema jaanuarist tema asemel eesti keele õpetajaks. Kõne oli varahommikul ja ootamatu. Ütlesin, et mõtlen järele ja vastan. Detsembris tulin tutvuma kooliga ja liitklassisüsteemiga. Jaanuaris kolisin sisse. Laupäevaõhtusele praamile ei tulnud bussi vastu ja Hullosse jõudmine näis hullem kui sõjaväeõppused. Läbida käreda talveilmaga 6 km, kaasas 3 suurt kotti. Õnneks oli samas suunas liikumas üks lahke juhiga auto, millele mahtusin. Esimesed kaks kuud mul vaba aeg puudus. Helistasin sageli Kadile, et midagi täpsustada või nõu küsida. Tema on siiani mu suurim eesti keele alane nõuandja. Kevadel otsisin uut töökohta ja olin juba ära minemas, kuni mulle esitati küsimus: mis sulle Vormsis ei meeldi, et ära tahad minna. Vastust sellele polnudki, sest nii saar kui ka kool olid meeldima hakanud. Et uut eesti keele õpetajat ei leitud, jäin edasi. Uuel õppeaastal hakkasin andma ka ajaloo ja ühiskonnaõpetuse tunde ning sain klassijuhataks. Sel aastal otsustasin lahku lüüa eesti keele ja kirjanduse tunnid ning Age Kõiveeriga koostasime Vormsi koduloo ainekava.
4. Eelmisel õppeaastal käisin mitmetel eesti keele õpetamisega seotud koolitustel Tallinna Ülikoolis ja Jaan Tõnissoni Instituudis. Õnneks olid mõned ka koolivaheajal, nii et ma ei pidanud palju töölt puuduma.
5. Sel aastal on plaanis lõpetada magistrantuur ja suur osa vabast ajast kulub sellele.
