Vormsi metsade majandamisest
Vormsis on palju metsa
Metsaga on kaetud 65-67% saarest. Metsade pindala on vähemalt 6000 ha. RMK kasutada on hetkel veidi üle 400 ha ja riigi reservi on jäetud erineval hinnangul kuni 1500-1700 ha metsaga kaetud maid. Lähiajal oleks võimalik kasutada umbes 4000 ha metsamaad, millest on veel 800 ha kaitse all. Seega reaalselt on võimalik kasutada poolt metsamaad ja teine pool kas laguneb või loob nn. elurikkust.
Riigimetsakonna ajal oli metsade pindala veidi väiksem ja saarel raiuti kokku keskmiselt 3000 tm aastas. Eestimaa metsade keskmine juurdekasv aastas on 4 tm/ha kohta ja seega säästva metsamajandamise üldist printsiipi jälgides võiks saarelt raiuda aastas 12 000 tm puitu. Kui see puuvirn laduda 3 m pikkuste nottidena tee äärde 2 m kõrguseks virnaks, siis see ulatuks Hullost Sviby.
Arvestades, et saarel kasutatakse aastas 1000 tm puitu, siis ära oleks vaja viia 11 000 tm. Ühele metsaveoautole võib laadida kuni 21 tm puitu ja seega oleks vaja teha 520 reisi, kus metsaveo auto oleks praamil. Selliseid arvutusi tehes mõistame, et ainult logistilised võimalused panevad paika maksimaalse puidu koguse, mida saab saarelt aasta jooksul varuda.
Arvestades suvist praami koormatust ja kevadist teede sulgemist rasketele veokitele, on võimalik puidu vedamine ainult pool aastat ja seega reaalne oleks raiuda 2-3 tuhat tm aastas ja seegi kannab endas tõsist riski.
Vormsi metsad on vanad
Riigimetsade keskmine vanus on juba üle 80 aasta ja kuna männikute raievanus on 100 aastat, siis peame nendes metsades lähiajal arvestama suurema hulga ajutiselt lagedate aladega.
Erametsade keskmine vanus on 65 aastat ja kuna pooled on lehtpuu puistud, millest 20 % on sanglepikud, raievanusega 60 aastat, siis siingi peame leppima vahepeal nn võsaga, millest tulevikus kena mets kasvab. Oleme uhked Vormsi looduse üle ja kui tahame siinset mitmekesisust säilitada, peame ka metsade vanuse mitmekesisusele mõtlema. Raielangid on head maasika ja vaarika korjamiseks. Noor mets on heaks pesitsuspaigaks lindudele, varjumise kohaks väikeulukitele ja söögibaasiks kitsedele ja põtradele.
Metsaseadus kaitseb metsi
Metsa kasvatatakse järgmistele põlvedele. Paraku ei tea me, millist metsamaterjali tulevikus vajatakse. Kui alles 30 aastat tagasi oli väga hinnaline üle 30 cm jämedune palk, siis tänased saetööstused saevad meeleldi ka kuni 20 cm läbimõõduga palki. Paberitööstused kasutasid peamiselt okaspuid, kuid nüüd on asendanud neid kiirekasvulised lehtpuud. Lähiajal kasvab energiapuidu vajadus ja pole midagi imestada, kui põletama hakatakse puitu, millest hiljuti oleks saematerjali tehtud. Kuigi metsaomanik on vaba oma valikutes, peab metsa majandamiseks koostama kava, mis peab sisaldama andmeid metsa vanuse ja liigilise jaotuse kohta. Oma plaanidest tuleb ametnikele teada anda ja kui nad on leidnud, et kavandatu ei ole seadustega vastuolus, siis võibki tööle hakata.
Puidu hind sõltub müüdavast kogusest
SA Erametsakeskuse toetusel on loo-dud Läänemaa Metsaühistu (http://www. eramets.ee/laanemaa-metsauhistu), mille tegevjuhina töötab noor metsamees Mikk Link (tel. +37253453698), kes oma hariduse on saanud Eestis ja täiendanud seda Rootsis. Puidu müügi korraldamisel teeb ühistu koostööd kõigi puidu varujatega ja püütakse metsaomanikele pakkuda hetkel parimat hinda. Vormsi kohalike ettevõtjate vajaduste ja võimalustega arvestatakse esimeses järjekorras.
Peale raieteenuste koondamise saab metsaühistult konsultatsiooni metsade majandamiseks ja erinevate toetuste taotlemiseks. Peale ühise puidumüügi toetatakse uue metsa rajamist, noorendike hooldamist, metsakahjustuste ennetamist, metsatehnika soetamist, hukkunud metsa taastamist ja metsakuivendussüsteemide uuendamist. Kõige selle kohta saab täiendavat informatsiooni tegevjuhilt või interneti aadressilt (www.eramets.ee/toetused)
