Konkursi preemiad:

Evelin Seppar - peapreemia (700 eurot) segakoorilaulu „Vend veehädas" (sõnad ja muusika Rõuge khk) seade eest.

Mari Amor - auhind (300 eurot) lastekoorilaulu „Esä taivan" (sõnad Artur Adson) muusika ja seade eest.

Piret Rips-Laul - auhind (300 eurot) lastekoorilaulu „Rannitsakandja" (sõnad Contra) muusika ja seade eest.

Alo Ritsing - auhind (200 eurot) „Hää sääde miihikuurõlõ" meeskoorilaulu „Tillokõnõ naanõ" (sõnad ja muusika Põlva khk) seade eest.

Erki Meister - auhind (118 eurot) „Originaalsusõ preemiä" naisikoorilaulu „Protõstiirmise laul" (sõnad Aapo Ilves) muusika ja seade eest.

Kadri Laanes - auhind (118 eurot) „Noorõ luuja härgütüse preemiä" segakoorilaulu „Kari koju" (sõnad ja muusika Hargla khk) seade eest.

Mari Amor - auhind (100 eurot) „Hää loomingulisõ mõttõ preemiä" segakoorilaulu „Kiil kõnõlas" (sõnad Evar Saar) muusika ja seade eest.

Äramärkimised:

Siim Laine - äramärkimine „Põnnõv muusikalinõ idee ja tekst" segakoorilaulu „Vihma laul" eest.

Erki Meister ja Aivar Piirisild - äramärkimine „Muusika ja teksti illos kuunmõjo" meeskoorilaulu „Taha su mano" (sõnad Ilmar Vananurm) eest.

Alo Ritsing - äramärkimine „Laulupidoligus tett laul" ühendkoorilaulu „Sa olõt illos, Võromaa" (sõnad Tauno Parisson, muusika Koit Kirber) seade eest.

2011. aasta alguses väljakuulutatud võrukeelsete koorilaulude ja -seadete konkursile laekus kokku 27 tööd - see on kolmandiku võrra rohkem kui 2009. aastal korraldatud konkursile.

Žüriis olid helilooja Kristo Matson ja dirigendid Triin Koch, Erki Pehk, Silja Otsar ja Saidi Tammeorg. Konkursile tulnud tööde üldine tase oli väga hea, mitmete puhul kasutati ära rahvalaule, mitmed üllatasid originaalse lähenemisega. Žürii tundis pärast autorite nimedega ümbrikute avamist rõõmu, et tegijate hulgas oli mitmeid noori autoreid. Teoste hindamisel seadis žürii esikohale loojate professionaalse helikeele tundmise, mis pidi lähtuma konkursi eesmärgist rikastada võrukeelset lauluvara. Hinnati värskust, head muusika- ja vormitunnetust ning leiti, et „kõlab vingelt" ei või olla saavutatud muusikalise kvaliteedi arvelt.

Samas oli žürii töö hinnata muusikat, laule peole hakkab valima lavastaja koos peo muusikatoimkonnaga. Uma Pido projektijuht Triinu Ojar ütles edasise peale mõeldes: „Mul om tunnõ', et sarnatsõlt edimädse konkursiga lätt ka seokõrd nii, et konkursilt saa pidolõ mitmit laulõ ja mitte kõik nuu' ei olõ' avvuhinnat laulu'. Esi' tahassi hää saista', et kuurõ lauluvara saassi suurõmbas ja et võimaligult suur hulk konkursilaulõ trükitäsi är' pido noodivihun; ka sõs, ku näid tulõvadsõl pidol ei laulda'."

Tuleva aasta emakeelepäeva paiku toimub Võrus tasuta kontsert, kus mitmed Võru ja Põlva maakonna koorid astuvad üles võrukeelse kavaga konkursile saabunud töödest.

Konkursi auhinnafondi ja tänusündmuse heaks andsid oma panuse Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Võru ja Põlva ekspertgrupid, Võru vallavalitsus, kultuuriministeeriumi Vana Võromaa kultuuriprogramm, Mooska talu, Nopri talumeierei, Võrumaa Kutsehariduskeskus ja Võro Selts VKKF.

Võrukeelsete laulu- ja rahvapidude traditsioon sai alguse 2008. aastal, mil Võrus toimus esimene pidu, 2010 koguneti Põlvas teiseks peoks ja 2013. aasta 1. juunil tuleb Võrus III Uma Pido. Uma Pido on kogu vana Võromaa ja tema kaheksa kihelkonna rahva omakeelne laulupidu, kus lauludes tuntakse rõõmu oma rikkaliku kultuuripärandi ja ummamuudu ilmakaemise üle.

Lisainfo: Triinu Ojar, III Uma Pido projektijuht, tel 533 22 153

www.umapido.ee