Igas punktis oli pärandkultuuriline objekt, mille kohta saime täpsemat infot nii giidilt kui ka objekti juures olevalt infopostilt. Kõige silmapaistvamad olid hundiaed, suur naeratav kivi ja 9,5- kilomeetrine kiviaed, mis kulgeb Oandult läbi metsa Sagadi suunas. Kiviaed oli hea selleks, et pudulojused metsa noori puuvõsusid näksima ei läheks. Metsarajal näidati meile ka vaigutatud kuusepuid, mille mustrid olid kaunid ning tüved üsna kandiliseks vormunud.

Finišisse jõudes sai igaüks raja läbimise kohta käiva tunnistuse ja viktoriinilehe. Täidetud lehed läksid loosikasti, millest nad hiljem taas välja võeti, et auhinna saaja nimi teatavaks teha. Saime kõvasti rõõmustada ja plaksutada, sest meie matkagrupp sai väga suurel hulgal auhindu.

Kohapeal pakkusid Naiskodukaitse Viru Maleva tublid esindajad hernesuppi, teed ja moosisaia. Toimus ka moosikonkurss, kus valiti parimad keedised. Kõige rohkem hääli said lõpuks metsmaasika toormoos ja muraka toormoos. Traditsiooniliselt oli ka sel aastal võimalik ise endale puumedal meisterdada. Sel korral küll veidi teistmoodi - puuketas tuli ise välja saagida.

Oli tore looduses aega veeta, meisterdada ja silmaringi laiendada.

Suured tänud giid Tiinale ning RMK ja Võsu Vabatahtliku Tuletõrjeühingu tegusatele inimestele!

Teised matkalised arvasid nii:

„Mulle meeldis seal väga. Kõige rohkem meeldis mulle hundiaed. Mina tahaks sinna veel minna, järgmisel aastal."

(Kaire, 5.kl)

„Oandu matk oli tore. Mina tahaks sinna veel minna. Sellel rajal, kus meie käisime meeldis mulle naeratav kivi ja hundiaed. Järgmine kord võiksime ka koprarajal ära käia."


(Renate, 5.kl)

„Mulle meeldis Oandu matk, sest see oli huvitav. Ma sain teada, et kiviaed oli u 10 km pikk ja huvitav oli see, et vanasti püüti hunte hundiaia abil. Me kõndisime u 4 km. Oli nii hea värske õhk!"

(Brenda, 5.kl)

„Seal oli väga vahva! Metsas oli hea jalutada. Kahju, et ma loosis ei võitnud, aga sellegipoolest oli tore. Tahaks uuesti minna."

(Brian, 5.kl)