Võsu Rahva Teater: Rannaklubi saalis on kord käest ära
Ka näitlejad on tööhoos ja kipuvad lavale. Vanem näitetrupp mängib kriminulli „Viimne lask". Kaasa mängivad Maret Kivisaar, Endla Aavik, Helju Arak, Lii Undusk, Eha Sirelbu ja kaks uut näitlejat: Linda Hinrikus ja Aive Saarma. Nagu teada, ilu nõuab ohvreid ja meie näitleja lasi end poole peenemaks opereerida.
Noorem näitetrupp mängib omaloomingulise näidendit „Äraaetud mehed jäetakse maha" Teatripäeva auks. Kaasa mängivad Kaie Talpsepp, Taimi Samblik, Eha Sirelbu, Heino Muruvee, Valerik Hoolma ning kolm uut näitlejat Nimrat Kütt Vaindloo saarelt ning kaks kena neidu Tallinnast: Kristel Geine ja Siret Kotka. Etenduste toimumise ajad anname varsti teada. Jälgige reklaami!
Et meil on viis uut näitlejat, valib teatrikülastaja välja mõlemast näidendist oma lemmiku ja MTÜ poolt saab ta väikese kingituse.
Need näidendid ei ole väikestele lastele arusaadavad. „Viimne lask" on kriminull, võib-olla alles 10-aastane laps saab aru, teised konutavad kaks tundi pinkidel. Kahju lastest! „Äraaetud mehed jäetakse maha" saavad teatrisse vaatama tulla kõik alates 14. eluaastast, erandeid ei tehta.
Ma ei kirjutaks, aga pean seda tegema kontserdi kuulajate ja näidendi vaatajate soovil. Nad väidavad, et Rannaklubi saalis on kord käest ära. Ja see on tõsi! Olen mõnikord ikka käinud Estonias ja Draamateatris ja mujalgi. Ei ole küll kunagi täheldanud, et lapsed oleksid karjunud ja jooksnud kontserdi ajal saalis. Aga Võsul on see võimalik. Vaatuste vaheajal joostakse lavale ja tegelaste riietusruumidesse, kus on niigi kitsas, mehed ja naised ühes ruumis. Ometi vajatakse ka vaikust, et valmistuda järgmiseks vaatuseks. Meeste riietusruum on aastaid lukus. Huvitav oleks teada, kui suurt varandust seal hoitakse?
Paar aastat tagasi mängisime niisugust näidendit „Vanaema on ka inimene". Üks minu õpilane filmis. Film tuli väga huvitav. Minu vanaemad maigutasid suid ja viis tüdrukut jooksid saalis ringi ja karjusid. Siit rahva pahameel. Filmisüüdistus on praegugi alles.
MTÜ võiks määrata saali korrapidaja, sest tulu tuleb neile.
Ma ei mäleta hästi aastat, kui klubis töötas ühel aastal muusik Lii Hiire. Tema korraldas kuus kaks korda laste üritusi, talvel tegi igasuguseid laste üritusi soojas klubi saalis, päevasel ajal, polnud elektrikulu ega midagi. Suvel oli rahvast palju, puhkajate lapsed ja vanemad, siis toimusid üritused õues. Käisime kord juulis matkal Kuradisaarel.
