Võsu sadama I ehitusjärjekorra ehitamiseks esitatud taotlus sai positiivse vastuse

 (3)
Võsu sadama I ehitusjärjekorra ehitamiseks esitatud taotlus sai positiivse vastuse
Vihula Valla Leht

Võsu sadama I ehitusjärjekorra ehitamiseks esitatud taotlus sai Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) positiivse otsuse!

11.03.2013 on PRIA peadirektor teinud otsuse nr 17- 6/87, mille sisuks oli eraldada Vihula vallale 252 326,35 eurot Euroopa Kalandusfondi rakenduskava 2007-2013 meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng" raames. Selle otsuse aluseks oli Vihula valla taotlus septembrist 2012.

Miks niisugune taotlus üldse esitati?

Ilmselt võib selline küsimus tekkida vaid inimesel, kes ei tea, kus asub Vihula vald. Küsimust ei teki, kui selline teadmine olemas on, sest Lääne-Virumaa ca' 135 km pikkusest rannajoonest asub ca'100 km Vihula valla territooriumil. Seega on tegemist selgelt merepiirkonnaga ja sellistes piirkondades on oluline suhtlemine merega ja meritsi. Senini on just see osa meie arengust pärsitud olnud ja piirdunud suuresti Vergi sadamaga.

Viimasel ajal on toimumas positiivseid muutusi. Valmimas on Eisma sadam, menetluses on Karepa sadama detailplaneering ja Käsmu Merekooli planeering. Positiivsete muutuste ritta saab seada kindlasti ka eelmise aasta suve lõpus kehtestamisele jõudnud Võsu sadama detailplaneeringu. Kuivõrd planeeringuid koostatakse eesmärgiga need ka realiseerida, siis see oligi põhjuseks miks kohe pärast planeeringu kehtestamist viidi läbi riigihange ehitusmaksumuse teada saamiseks ja seejärel esitati taotlus kaasrahastuse saamiseks.

Võsu sadam ei ole uus sadam, vaid ajaloolisele sadamakohale uue elu andmine.

Taotluses on kirjas:

 „Võsu ajalooline muul asub Läänemere rannikul, Lääne- Viru maakonnas, Vihula vallas, Võsu alevikus. Muul oli paadisadamana kasutuses juba 1880-ndatel, kui Võsu jõe suudme lähedal oleval platsil töötasid tellisetehas ja lauavabrik, muul oli kasutusel ka kohalike kalurite merelkäimis- ja lossimiskohana.

Kunagine Võsu tellisetehas kuulus Palmse mõisale. Tehasest viis raudtee muulile, mida mööda veeti vagonettidega telliseid edasitoimetamiseks merel ootavatele laevadele. Siin tehti telliseid, millel peale pressitud nimi PALMS ja mida on praegugi näha paljudes kodudes. Möödunud sajandi algul veeti neid telliseid laevadega Venemaale, Soome, Rootsi ja Saksamaalegi.

Kuna süvis Võsu jõe suudmes oli madal, veeti kogu toodang väikeste kaluripaatidega alusteni, mis seisid Käsmu lahel. Muuli kasutasid kohalikud kalurid merelkäimiseks ja paatidevõrkude hoidmiseks ning sadama alal toimus kaubavahetus, eriti hinnas olid räim ja kilu, mida vahetati kartuli ja vilja vastu, kaubeldi ka küttepuude, Soomest toodud soola jm tarbekaubaga.

Tellisevabriku sulgemise järel jäi muul kohalike kalurite kasutada kuni 1944. aastani. Pärast sõda oli mereleminek keelatud ja muul hakkas tasapisi lagunema.

Akvatooriumi süvis ei võimalda regulaarset kalastamist - madala veeseisuga on ka aerupaatidel merele pääs võimatu, puudub elektri- ja veevarustus, mis ei võimalda püügiriistade puhastamist ja hooldust"

Võsu sadama taastamise/rajamise eesmärk täna

On selgitamatagi arusaadav, et täna ei ole vallal kavas taastada tellisetehast ja seega ei ole sadama eesmärgiks ei telliste ega mingite muude kaupade vedu Vihulast- Võsult laia maailma. Kuid käesoleval hetkel ei ole Võsu lähipiirkonnas üldse sadamat ning see takistab nii rannakalapüügi arengut kui ka turismi. Kaluritel ei ole võimalik soetada suuremaid kalapaate kuna need ei saa merele enamuse kalastushooajast, sest süvis on liiga madal. Samuti ei ole võimalik mõrdadest kala lossida, sest kai on lagunenud ja sellele ei saa raskema transpordiga peale sõita.

Loe veel

Oma projektile toetuse taotlemisel kirjutasime taotlusesse järgmised kaugemad ja lähemad eesmärgid:

  • Võsu Sadama visiooniks on 2015. aastaks välja areneda mitmefunktsiooniliseks ja ökoloogiliselt puhtaks kalasadamaks, mis teenindab kutselisi rannakalureid ja piirkonna elanikke.
  • Võsu Sadama missiooniks on edendada kutselist rannakalapüüki Võsul ja selle lähipiirkonnas ning soodustada harrastusmereturismi arengut Soome lahel, sh arendada keskkonda säästva rannakalapüügiga seonduvat turismi.
  • Käesoleva projekti otseseks eesmärgiks on rekonstrueerida Võsu sadam nii, et see
  • vastaks Eesti õigusaktides kehtestatud nõuetele hooldatud ning heade ligipääsuvõimalustega kalasadamale,
  • oleks navigeeritav kogu hooaja kestel;
  • on piisava süvisega, et kalastada suuremate kalapaatidega,
  • saaks tänapäevased lossimisvõimalused
  • saaks tingimused huvialuste vastuvõtmiseks ja hoidmiseks.
Võsu sadama rekonstrueerimise käigus süvendatakse akvatoorium, rekonstrueeritakse idamuul, põhjamuul, kai ja slipp, kindlustatakse kallas, ehitatakse tehnovõrgud, paigaldatakse navigatsioonimärgistus ja ujuvkaid, rajatakse nõuetekohane ligipääs, parkimiskohad jne.

Kuivõrd kogu projekti korraga realiseerida ei ole Vihula vallale jõukohane, siis eraldatud toetuse abil on käesoleva projekti objektiks Võsu ajaloolise muuli rekonstrueerimise I etapi 1. järk.

Eraldatud toetusest rahastatavad on järgmised tegevused:

- Projekteerimine. Valminud on sadama rekonstrueerimise projekti eskiis, mis oli aluseks Võsu sadama ehitustööde riigihanke väljakuulutamisel. Seega oli tegemist ettevalmistava tööga, mille maksumus 7669 eurot

- Ehitustööd. Vastavalt läbiviidud riigihankele (võitja Astlanda Ehitus OÜ) teostatakse järgmised tööd:

1. akvatooriumi süvendamine, maksumus 41 100 eurot

2. muuli kehandi rajamine (ilma muulipealse tee teekatteta) ja kehandi osaline katmine graniitkividega, maksumus 168 922 eurot

- Omanikujärelevalve. Maksumus 4980 eurot

- Paigaldatakse Euroopa Kalandusfondi Tegevuste hinnad on käibemaksuta, mis on valla omaosalus kokku summas 44 557 eurot.

Lisaks toetussummadest rahastatavatele tegevustele tuleb valla vahenditest tagada juurdepääsu rajamine, mis paneks vastu kasutatavale rasketehnikale. Samuti on vaja läbi viia ka keskkonnamõjude hindamine.

Nende tegevuste tarvis on valla 2013. aasta eelarves ja samuti eelarvestrateegias ette nähtud laenuvahendite kasutamine.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare