Wirkhausi auks mürtsusid puhkpillid ja anti välja CD
Festivalirongkäigus marssisid roosiaeda tuntumad Tartumaa puhkpilliorkestrid Väägvere Pasunakoor, Forte, Kambja orkester.
Üritusel oli kohal ka Wirkhausi otseseid järeltulijaid. Üks lapselapselastest meenutas, et tema ema oli vanavanaisa tegemisi väikese tüdrukuna ahju tagant jälginud ning saanud muusikalist innustust kogu eluks, kõik kuulsa esiisa järeltulijad on muusikapisikut pärandina edasi kandnud.
Festivalil esitles Luunja Kultuurimaja ka D.O.Wirkhausi 175. sünniaastapäevale pühendatud CD-plaati „Taamal laulavad puhkpillid". Tegemist on teadaolevalt esmakordse Wirkhausi loomingule pühendatud helikandjaga. Plaadil musitseerib 1839.a. asutatud ning tänaseni tegutsev Väägvere pasunakoor, kellele see oli ühtlasi esimeseks plaadistamiskogemuseks.
Festivali korraldamist ja plaadi väljaandmist toetasid EAS, Eesti Kultuurkapital, Luunja Vallavalitsus, Tartu Vallavalitsus ning mitmed Luunja valla ettevõtted. CD-plaadi vahel olevas teatmikus tutvustatakse lähemalt Luunja ning Tartu valda ja Luunja valla ettevõtteid.
Eesti kultuuri- ja haridusajaloos on märkimisväärne koht mitme põlvkonna Wirkhausidel, kelle hulgas on kooliõpetajaid, heliloojaid, dirigente, organiste, laulupidude üldjuhte.Tuntuim neist on kahtlemata David Otto Wirkhaus, kes on sündinud Lohkvas. Tema isa Taavet Wirkhaus oli Lohkva tunnustatud koolmeister, kes harrastas ka koorilaulu ja pillimängu. Noor David Otto puutus seetõttu lapsest peale kokku muusikaharrastusega, omandades hariduse isa juures ja iseõppimise teel. Juba 14-aastasena hakkas ta juhatama Väägvere pasunakoori. Viimane esines väga edukalt 1869.a. esimesel üldlaulupeol, astudes üles ka äratusmänguga Maarja kiriku tornis. Pärast laulupidu sai kogu Eestis hoo sisse uute pasunakooride asutamine, seejuures oli D.O.Wirkhaus sageli abis dirigente ja mängijaid õpetamas, samuti pille ja noote muretsemas. Kokku osales ta ligi 100 orkestri loomisel, oli II-VII üldlaulupeol puhkpilliorkestrite üldjuhiks. Wirkhaus lõi ka ise orkestripalasid ja koorilaule. Kõige selle kõrvalt pidas ta koolmeistri ametit, samuti oli hinnatud põllumees, olles eeskujuks ümbruskonna talupoegadele ning nõustades muuhulgas ka C.R.Jakobsoni. Laiale tuntusele vaatamata jäi ta lihtsaks talumeheks, kandes isegi laulupeo üldjuhi puldis talupoja rõivaid. Austatud ja hinnatud muusikamees valiti Vanemuise seltsi auliikmeks. Veel kõrges vanaduses, 1910.a. juhatas ta suurt pidukoori. Maestro suri 1912.a. Väägveres ning on maetud Tartu Maarja kalmistule. Muusikategelasena oli tuntud ka D.O.Wirkhausi vend Joosep Heinrich, kes oli Vanemuise laulukoori ning keelpilliorkestri juhiks, samuti alusepanijaks meie muusikateatrile.
Ka D.O.Wirkhausi pojad olid aktiivselt tegevad muusikaelus. Adalbert August oli Estonia teatri muusikajuhiks ja dirigendiks. Nimekas muusik on ka Tartus sündinud pojapojapoeg Taavo Virkhaus (s 1934), kes emigreerus 1949 USA-sse, tegutsedes hiljem edukalt muusikaõpetajana ning Minnesota, Alabama jt sümfooniaorkestrite peadirigendina, on juhatanud orkestreid ka Eestis, sh ERSOT, samuti juhtinud väliseesti ESTO laulupidusid. Praegu peab maestro pensionipõlve Alabamas Madisoni linnas.