Wrangö saadeti pidulikult liinile

 (4)
“Wrangö“ õnnistas sisse Prangli saare kirikuõpetaja Kalle Rebane. Foto: Aime Estna.
“Wrangö“ õnnistas sisse Prangli saare kirikuõpetaja Kalle Rebane. Foto: Aime Estna.Viimsi Teataja

Neljapäeval, 31. oktoobril oli Leppneeme sadamas tavatult palju rahvast. Tavatu oli ka sündmus, mille puhul oli kohal majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Pidulikult kuulutati Kelnase-Pranglisse sõiduks valmis uus, selle liini jaoks ehitatud laev Wrangö, mis samas sisse õnnistati.

Viimsi vald koosneb 15 saarest ja poolsaarest. Pranglit nimetas vallavanem Haldo Oravas kõige väärikamaks saareks, kus on püsiasustus olnud vähemalt 500 aastat.

"On juhtunud ime," sõnas vallavanem, "et olukorras, kus Eesti kipub tühjaks jääma, ei saa seda öelda Prangli kohta." Laeva ehitamist saare jaoks nimetas vallavanem heaks näiteks, kuidas teha regionaalpoliitikat ja hoida elu saarel.

"Loodan, et laev meeldib kõigile ja teenib meid 30 aastat," ütles minister Juhan Parts. Selline on selle laeva eluiga. Ministri sõnul on järgmise aasta keskpaigaks kõikidel Eesti saartel, kus on püsielanikkond, tagatud liikluseks korralik laev ja korralik sadam. Tõsiasi, mis Partsi sõnul tõestab, et Eesti on mereriik. Minister tänas oma sõnavõtus ka Prangli saare rahvast, kes oli laevaehitamisega seoses nõudlik, aga sõbralik.

Aastaringseks ühendusepidamiseks mõeldud jääklassi laeva ehituseks saadi kogu raha, kolm miljonit eurot, Euroopa Liidu regionaalarengu fondist projektiga "Väikesaartega ühenduse pidamiseks laevade soetamine". Vallavanema sõnul oli tubliks survegrupiks väikesaarte ümarlaud, tänu kellele on Eestis valminud neli laeva.

Teraskorpusega reisiparvlaeva ehitanud firma OÜ Reval Shipbuilding tegevdirektor Sergei Netšajev rääkis, et polnud lihtne ehitada väikest laeva, millel on palju funktsioone. Ehitusleping sõlmiti ehitajaga mullu 19. märtsil. Laeva ehituse lugu on Netšajevi sõnul hea näide globaliseerumisest. Ta selgitas: laev projekteeriti Eestis (arhitekt Meelis Mäesalu), mudelkatsed tehti Peterburis kahe instituudi koostatud programmi järgi, metall on toodud Itaaliast ja Norrast, seadmed Euroopa riikidest, Koreast, USAst ja Lõuna-Aafrika Vabariigist. Laev ehitati Loksal, korpuse ehitajad olid Ukrainast ja Leedust, seadmeid paigaldasid Eesti, Soome, Hollandi, Ukraina ja Venemaa spetsialistid. Ehituse järelevalvet tegid Vene Merelaevanduse Register ja Eesti Veeteede Amet. Netšajev rõhutas, et laev õnnestus plaanitust varem valmis saada ning seetõttu on saarerahval võimalik uue laevaga juba enne talve harjuda. Veeteede Ameti projektijuht Kunnar Nilp sai laevaehitajalt kingiks pakendis šampusepudeli kaela, mis 20. juunil vastu laeva puruks löödi tseremoonial, kus laev nime sai.

Laeva õnnistas Prangli kirikuõpetaja Kalle Rebane.

Laeva hakkab opereerima Kihnu Veeteed. Selle juhatuse liige Andres Laasmaa ütles, et oleme juba harjunud, et tihti kasutame pruugitud, n-ö teise ringi asju. Seekord on lugu teisiti - riik on korraldanud uue laeva ehituse ning arvestanud kogukonna soove ja vajadusi.

2010. aastal tõi Kihnu Veeteed Prangli-Kelnase liinile 40 aasta vanuse Venemaal ehitatud Vesta, mille järel muutus saarerahva transport tunduvalt. Kahtlemata muudab ka Wrangö pranglilaste elu mugavamaks, avaldas Laasmaa lootust.

"Wrangö pole meile esimene kogemus," lisas ta. Sama laevaehitaja tehtud alusega opereerib firma ka Peipsi järvel ning operaatorfirmal on põhjust ehitajat kiita.

Saarevanem Valter Puuström rääkis, et pranglilased on ammu oodanud laeva, mis ka jääst läbi läheks. "Eks aasta pärast on näha, kuidas laev meile sobib," arvas Puuström.

Ehitaja nimel kõnelnud arhitekt Meelis Mäesalu, kelle sõnul ehitajad ja projekteerijad andsid sellele laevale oma hinge, andis tellijale üle laeva ristiema, Prangli neiu Maarja Kahro pildi, mis tehti päeval, mil neiu laevale nime andis ja mis loodetavasti laevas koha leiab.

Laeva peatekile mahub üks auto pikkusega kuni 8 m või kaks sõiduautot. Laev suudab liikuda purustatud jääs ja läbida kuni 20 cm paksust silejääd. Wrangö salongis on 42 ja avatud päikesetekil 32 istekohta ning väike baar, kus saab osta maiustusi ja kohvi. Salongi seinal on teler. Reisijaid teenindab kolmeliikmeline meeskond. Nime sai laev nimekonkursilt. Wrangö on saare ajalooline nimi.

"Ilus, uus, mugav, soe," kiitis laeva saareelanik Kaido Lembinen. "Hubasem kui Vesta, ja igatpidi parem." Eriti tundis mees rõõmu selle üle, et laevas on tõstuk, mis teeb koormate laadimise mugavaks.

"Näiteks ei pea enam käsitsi laudu peale lappima," selgitas Lembinen.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare