Konkursi "Lumelükkamise võlu ja valu" tööd

                     
Konkursi "Lumelükkamise võlu ja valu" tööd
Foto: Erakogu

Viimased talved ei ole jätnud kellelegi võimalust mööda hiilida lumelükkamisest. Seega ootab Maaleht.ee fotosid ja/või lõbusaid lugusid lumelükkamisest. Kui lumelükkamisest on tehtud hoopiski lustakas video, siis võib kindlasti ka selle teele läkitada.

Vahvad käigud

Saadan mõned pildid. Lumelabida asemel olid abiks kaks last, kel oli lõbu laialt, kui said sel moel lume sisse käike uuristada.

Foto: Erakogu


Kurvilised rajad

Ma olen väike, 14-aastane poiss. Ma elan Jäneda külas korterelamus. Juba mitu aastat iga talv teen ma lume sisse raja, mis on väga vajalik, et lapsed saaksid kooli ja täiskasvanud tööle. Iga aasta teen ma väga huvitava raja. Näiteks kurvilise raja või raja, mis läheb edasi, siis paremale, ja siis jälle edasi. Kui lumi tuleb raja peale maha, siis ma puhastan raja kindlasti ära. See teeb inimesi väga rõõmsaks!

Feliks V.


Foto: Erakogu

Pildil Berni-Alpi karjakoer Caesar usinalt oma peret aitamas (loe: segamas) :)

Foto: Jaana V.


Foto: Erakogu
Foto: Erakogu

Saadan konkursile pildid möödunudtalviselt lumerookimisest. Olin sunnitud koos appi võetud külamehega veetma 2 pikka päeva 400m2 lauda katusel, kus kõrgusid peaaegu 2 meetrised hanged. Kuna lumest puhastada oli vaja ka kilemajad, ei jätkunud mehi kõikjale. Füüsiliselt rasket tööd ei ole ma kunagi katnud, aga see oli küll liig. Samas ei olnud valikut, sest pidevalt oli kuulda uudiseid lume raskuse all varisenud hoonetest. Kirjeldada saan ainult lumerookimise valu, sest mingit võlu küll ei olnud. Lumi oli kõvasti kokku vajunud, nii et suur osa tuli enne alla lükkamist/loopimist metall-labidaga lahti raiuda. Kõige valusam oli teise päeva hommikul, kui eelmisel päeval ülepingutatud lihastega tuli taas tööle hakata. Õnneks oli lumi suures osas tuisanud vaid ühele katuse poolele, nii et roogitav ping oli u 200 m2. Ei hakka kokku arvutamagi, kui palju kuupmeetreid sai katuselt alla loobitud. Igatahes ulatus töö lõppedes allaloobitud lumi katuseräästani ja oli hetki, kus märkasin, et katuse asemel seisan juba lumekuhjal.

Merje O.


Foto: Erakogu

Tatjana M.


Eelmise aasta lumelükkamised peale Monikat!

Kristel M.


Piia T.


Kolm pilti katuselt lumekoristamisest, tööriistana kasutasin iseennast katuselt korduvalt külg ees alla libistades.

Tarmo

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Tambora-nimeline vulkaan Indoneesias põhjustas 200 aastat tagasi kogu maailmas suuri ilmamuutusi.
Tambora-nimeline vulkaan Indoneesias põhjustas 200 aastat tagasi kogu maailmas suuri ilmamuutusi.
1815. aasta aprillis toimus Indoneesia saarestikus aastatuhande võimsaim vulkaanipurse.
Tiit Pruuli: Hipiajastu ülim vabadus on möödas
Tiit Pruuli on mees kirju minevikuga, ent mida aeg edasi, seda enam tahab ta teha neid asju, millel oleks jääv väärtus, ning soovib, et ka riigijuhid püüaks näha asju pikemas perspektiivis.
Kirjanik, rändur ja ettevõtja Tiit Pruuli ütleb, et ei taha enam tegelda asjadega, millel paari aasta pärast mingit tähendust pole, ning tõdeb, et endaga rahul olev maailm libiseb hirmutavalt kiiresti allavoolu.
“Tööstused lubasid algul maksta toorpiima eest euroliidu keskmist hinda, hiljem aga nõuti lepingute ümbertegemist Eesti keskmise hinna järgi, või muidu ähvardati piima kokkuost ühepoolselt lõpetada,” kirjeldab piimandusturgu tootja vaatevinklist Raivo Mus
“Tööstused lubasid algul maksta toorpiima eest euroliidu keskmist hinda, hiljem aga nõuti lepingute ümbertegemist Eesti keskmise hinna järgi, või muidu ähvardati piima kokkuost ühepoolselt lõpetada,” kirjeldab piimandusturgu tootja vaatevinklist Raivo Musting.
Eesti piimatöötlussektori ülevaatest selgub, et tööstused teenisid vaatamata Vene sanktsioonidele
2014. aastal 392,9 miljonit eurot müügitulu ning kasum suurenes üle 70 protsendi.
RMK metsaistutus Kirde regiooni metsades
RMK tänavukevadine metsakülv Kirde regioonis. Sama tööd tehakse teenustööna ka erametsaomanikele. Rahaliselt on metsa külvamine istutamisest üldiselt odavam, kuid metsa kasvamahakkamist tuleb muidugi kauem oodata.
Keskkonnaministeeriumi asekantsel Marku Lamp on seda meelt, et ka tuleviks saavad meil olema kaitsealused metsad, sellised, kus inimene looduse arengusse üldse ei sekku, aga ka sellised metsad, kus inimene on juba kord sekkunud ning kus mets vajab seda inimesepoolset sekkumist ka edaspidi.