Osalesid nii üksikisikud kui ka kogukonnad, küla- ja noorteseltsid, sõpruskonnad. Mõtteid ja ettepanekuid laekus üle Eesti.

Teiste seas sooviti kooliõpilastele hankida teine komplekt põhiainete õpikuid, et laste seljad raskeid kotte tarides kõveraks ei jääks; osta kontrabass; päästa ajaloolise merepäästejaama paadikuur.

Maalehe ja Nordea Panga esindajatest koosnev žürii külastas konkursi finaliste. Mida nad oma ringsõidul nägid?

Kolmas finalist, keda külastati, oli Jõgeva Virtuse terviserada:

„See on linna ainuke terviserada,“ kinnitab projekti eestvedaja Maie Puusepp, juhatades žürii Jõgeva linna põhjapiiril, spordikeskuse Virtus taga laiuvale „looduslikule maastikule“, kus tulevane 1060 m pikkune vahelduva pinnamoega tervisering kulgeb.

Ainult „tulevane“ see terviserada aga polegi. Osa töid on juba tehtud. Pinnas tasandati mullu sügisel traktoriga kolme meetri laiuselt, nõnda mahtusid sinna talvel nii klassika kui ka vabatehnika suusarada ning kõrvale veel kelgurada.

„Käsitöö ja vabatahtlikkuse korras oleme võsa maha võtnud ja puude oksi lõiganud,“ kõneleb Puusepp, SA Jõgeva Sport peaadministraator. „Talgutel istutasime kuusetaimi tuuletõkkeks, põletasime võsa, oksi ja kände ning korjasime prahti.“

Nüüd on vaja rada kruusaga tasandada, et sel oleks hea kepikõndi teha, joosta või jalgrattaga sõita, suusatada ning kelgutada.

Edaspidi soovitakse liikumisringi täiendada tasakaalupoomi, rippkangide ja pinkidega ning katta raja katta saepuru või multšiga.

Seda, et keegi rajale liikuma tuleks, karta pole vaja. Asutakse kahe korterelamute kvartali lähedal. Sügisest hakkavad ka Jõgevamaa Riigigümnaasiumi kehalise kasvatuse tunnid toimuma spordikeskuses, seega saaksid ka õpilased rada kasutada.

Esimesed võistlused, seda suusasprindis ja laste liulaskmises, on juba peetud. Ühiselt suusatati rahvusvahelisel lumepäeval. Isegi kelgukoerte võimeid käidi seal talvel proovimas.

Jõgeva linnas elab üle 5000 inimese, lähim „valmis terviserada“ asub 10 km kaugusel Kuremaal.