Osalesid nii üksikisikud kui ka kogukonnad, küla- ja noorteseltsid, sõpruskonnad. Mõtteid ja ettepanekuid laekus üle Eesti.

Teiste seas sooviti kooliõpilastele hankida teine komplekt põhiainete õpikuid, et laste seljad raskeid kotte tarides kõveraks ei jääks; osta kontrabass; päästa ajaloolise merepäästejaama paadikuur.

Maalehe ja Nordea Panga esindajatest koosnev žürii külastas konkursi finaliste. Mida nad oma ringsõidul nägid?

Viies finalist, keda külastati, oli „Tuhalaane rahvamaja ärkab ellu“.

Tuhalaane võtab žürii vastu minevikust pärit tuhaga. Nimelt põles Tuhalaane rahvamaja aastal 1996 nii hullusti, et ka alles jäänud osa otsustati lammutada. Ikka lootuses, et kunagi kerkib maja uuesti samale alusmüürile.

Maja oligi peaaegu et kerkimas, tõestas projekt külavanema Enn Sarve käes. Aga ajad on muutnud, külas on elanikke vähem, Euroopas raha vähem ning selle jagamise põhimõtted muutunud.

Nii otsustatigi taandada rahvamaja taassünd vaid unistuseks ning leppida alles jäänud müüride kohandamisega suvepidudeks.

Nimelt on põlengust alles maakividest vundament koos lavaosaga ja lava all oleva ruumiga. Nüüd soovitakse taastada esinemislava ja ehitada selle all olev ruum garderoobiks.

Põhjusi, miks lava vaja, on hulganisti: jaanipäev, külapäev, rukkimaarjapäeva tähistamine Tuhalaane kiriku heaks, Tuhalaane endiste ja praeguste muusikute kokkutulekud iga kahe aasta tagant.

Muusikuid on siinkandis küllaga: Hedvig Hanson ja Andre Maaker, Jaak Tuksam, aga ka tegutsemishimuline dj Tõnis Kotsar, kes kasvõi hommepäev on valmis taastatud lavale sobivaid esinejaid tooma.

Muusikahuvilisi kogunevat küllaga, kinnitavad nii Enn Sarv, MTÜ Tuhalaane juhatuse liige Viivika Sarv, külamaja juhataja Anneli Anijärv kui ka Tõnis Kotsar.

Kui lava betoneerimine õnneks läheb, plaanitakse ehitada tervele vundamendile ehk endisele rahvamajale peale kergkatus. Tööd tehakse ise.
Tuhalaane asub looduslikult kaunis paigas Karksi valla ääremaal.

Ametlikel andmetel elab seal 127 inimest, suvekuudel tunduvalt rohkem.