Rahumeelse maapühvli aastat on veel poolteist kuud. Kas pole eredalt sümboolne, et üks selle aasta kesksemaid tegelasi on pühvliaastal sündinud Barack Obama, kes sai koguni Nobeli rahuauhinna?

Tõsi küll, aastat ennast eriti rahumeelseks pidada ei saa ja seda ma oma eelmises prognoosis ka ei lubanud. Küll oli aga märgata Ameerika rahumeelseid püüdlusi: parandada suhteid hiinlaste ja palestiinlastega, alandada pingeid Gruusias ja Iraanis ning sügisel Türgi ja Armeenia vahel.

Koostöövalmidust oli tunda isegi Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Ka Venemaa, USA ja NATO vahelistes suhetes saavutati pingelõdvendust, kui loobuti Tšehhi ja Poolasse kaitsekilpi rajamast.

Kuid hirmuäratavat kahju tekitasid loodusjõud: suured tulekahjud Ameerikas ja Kreekas, orkaanid ja taifuunid Indoneesias, paduvihmad Itaalias. Austraalia kuurortrannik reostus 60 km ulatuses õliga. Tallinnas põles Mustika keskus.

Nagu 2009. aasta prognoosis lubasin, tuli Eesti valitsusele raske aeg septembris: madal reiting, ebaefektiivne valimiskampaania, skandaal justiits- ja välisministri ümber seoses arusaamatu looga Vene duumasaadiku viisaküsimuses.

Oktoobriks lubasin paremaid majandusnäitajaid – nii see ka oli. Teabekanalid pasundasid lausa majanduskriisi lõppemisest. Lubasin, et Savisaarele tuleb oktoober hea kuu – ja seda valimised ka näitasid.

Tuleb teravaid olukordi

Mida iseloomulikku ja erilist võib tuua tiigriaasta? Esiteks on tegemist salapärase loomaga, nagu seda on kõik kaslased. Ta ei paista silma, liigub kusagil kõrkjates, on harva nähtav ja vaikne, kuid ohtlik oma ootamatuse tõttu. Hüppeid teeb ta järsku.

Tiiger armastab samamoodi puhtust nagu teised kaslased, ei söö raibet ega sisikonda. Räägitakse, et ta oskavat liha pesta. Inimest ta naljalt ei ründa, aga pidavat kaua jälitama, tundma õppima.

Vaat niisugune tuleb ka tema aasta: vaikne, vaikne... ja siis järsku mingi õuduslugu. Kõik löövad käsi kokku ja imestavad. Kui Tiigril ei õnnestu esimesel korral saaki tabada, kõnnib ta minema ja ootab uut võimalust. Nii et kui üks ehmatus toimus, siis mõnda aega võib rahulikult elada.

Ilmselt on tulemas väga teravaid olukordi, kus närvid äärmuseni pingul. Meenutagem mõnd eelmist tiigriaastat.

1914. aasta 28. juulil algas Esimene maailmasõda. 1926. aasta kevadel kukutas marssal Józef Piłsudski Poolas sõjaväe abil valitsuse ja haaras võimu. 1938. aastal annekteeris Saksamaa Austria. 1950. aastal kuulutas India end vabariigiks, 1962. aastal viis Nõukogude Liit raketid Kuubale ja algas Kuuba ehk Kariibi kriis. 1986. aastal toimus Tšernobõli katastroof. 1998. aastal algas Kosovo sõda.

Pinged kasvavad

Mis saab aastal 2010? Tiigriaastal pidavat isegi arad inimesed julgeks saama. Kujutage ette, milliseks veel muutuvad niigi julged inimesed. Ilma tapluse ja vereta ei lähe. Tulemas on aktiivne rahvaliikumiste aasta, kus esile tõusevad uued poliitilised liidrid. Suuremat laadi muutused ongi tulemas just poliitikamaastikul. Võidavad poliitikud, kes ei karda riskida.

Ootamatused ja üllatused iseloomustavad ka meeste ja naiste suhteid: need tekivad äkki ja niisama äkki ka katkevad. Silmsidest võib kujuneda torm südames. Mis puutub välisesse, siis oleks soovitatav rõivastele lisada tiigri enda värve: soositud mustale juurde valget ning lisaks kuldset kollast ja metallile omast lisatooni – helesinist.

Lõppeva aasta prognoosis iseloomustasin pühvliaastat kui hommikust aega, kus kohvitassi taga saab mõelda alanud päeva plaanidele ning nendes midagi korrigeerida. Pühvel kui hommik kujutab endast maailmavaateliste ja ideoloogiliste küsimustega tegelevat aastat. Barack Obama tulek tõigi suuri muudatusi USA riiklikus ideoloogias.

Tiigriaasta tähendab pühvliaasta ideoloogia praktilist rakendamist. See on päevase tegutsemise aeg, kus mõtisklemine ja plaanide tegemine oleks juba segav. Seega viiakse 2010. aastal ellu põhimõtteid ja kurssi, mis 2009. aastal otsustati.

Planeetidest on kõige tähelepanuväärsem Saturni liikumine Kaaludes, kus ta omab tugevdatud seisu ja toob kaasa positiivset ülesehitavat jõudu, võimet organiseerida, panna süsteemid tõhusalt tööle.

Paraku võivad hea tahe ja võimed leida vastuseisu fataalsete karmaliste põhjuste tõttu, millele viitab Pluutolt tulev pingeline aspekt Saturnile enamjagu kogu aasta jooksul.

Mida sellest arvata? Organiseeritud rahvaliikumised ja nende nõudmised ei leia võimuesindajate poolt vastutulekut. Ka näitab see konflikti valitsuse ja rahandusasutuste vahel, puuduvat üksmeelt maakonnavalitsuste ja poliitilise võimuladviku vahel.

Kuna mainitud aspekt Saturni ja Pluuto vahel oma puhtal kujul tähendab orjatööd, suurenevad nõudmised ja töökoormus kõigis süsteemides – olgu see erafirma või riiklik süsteem –, mis omakorda lisab pingeid kuni purunemise või pankrotistumiseni välja.

See aspekt viitab stiihiale, näiteks maavärinatele, mis võivad orjaseisusse viia tuhandeid inimesi – ei tööd ega elukohta. Seda võib eriti karta veebruaris, aprillis ja augustis.

Kuulakem haritlaste häält!

Teine tähelepanuväärne näitaja on Jupiteri liikumine oma märki – Kaladesse. See toob kaasa haritlaste suurema aktiivsuse ühiskondlik-poliitilises elus. Seepärast on uus aasta kõige edukam just veemärkidele: Kaladele, Vähkidele ja Skorpionidele.

Jupiter tähendab õiget mõtet, mis kui valgus viib pimedusest ning kriisist välja. On võimalik, et just haritlaste seast tõuseb esile uusi liidreid. Seda võib täheldada jaanuari lõpul ja veebruaris.

2010. aastal toimuv Jupiteri ja Uraani ühendus Kalades üllatab minevikus toimunud sündmuste uue tõlgendusega. Nii et ilmselt leiabki aset teatud ajalooperioodide uus käsitlus, millest on olnud viimasel ajal juttu.

Need kaks – Saturn ja Jupiter – annavadki 2010. aastale tema eripärased jooned.

Saturn, mis suurema osa aastast liigub Kaaludes, oma kõrgendusmärgis, distsiplineerib ühiskonda – nõudes konkreetseid tegusid ja vastutust nende eest, tõstes esile ka vanu traditsioonilisi väärtusi.

Jupiter, millel Kalades on suur tugevus, soosib tarku inimesi ja kollektiive, keda ühendab suur mõte. Aasta tahab mõtestatud tegevust – tuuletallajad lihtsalt lükatakse kõrvale.

Eesti inimesed ootavad ja loodavad liiga palju poliitikutelt. Keskmine Eesti inimene ei kuula haritlaste häält ning see on meie ühiskonna üldine häda. Siit ka ühiskonna ülepolitiseeritus, mida näiteks Skandinaavia maades sellisel kujul ei leia. Ühiskonna tugevuse näitaja on vähene hulk seadusi, ent suur loomevõime.

Mida tähendab näiteks vene rahvale Aleksandr Solženitsõn, kellega arvestas isegi poliitiline eliit! Kahjuks puudub Eestis selline kultuuritegelane, kelle häält kuulaks kogu maa. Siin on suur oht provintsistuda. Provintslane poliitikas on ohtlik, sest tema meetodid on primitiivsed.

Olen varemgi öelnud, et eelistaksin pigem olla Inglise aristokraadi toapoiss kui mõne provintsi minister, kes takerdub pisiasjadesse ja tülitseb neljanda-viienda järgu asjade pärast. Samas jääb suur pilt nägemata ning suur eesmärk seadmata.

Saada paremaks inimeseks

Meil otsitakse küll taas suurt eesmärki, suurt mõtet, kuid see on ju pühakirjas ammusest ajast olemas. Tuleb saada paremaks inimeseks – saada oma taevast isa tundvaks rahvaks.

Ei aita sellest, et välja mõelda mingi n-ö nokia, mingi järjekordne vidin, mida hakata masstootma konveieril. Nende konveierite pärast ongi ühiskonnad kokku varisemas, sest elav loodus, kaasa arvatud inimene ise, on juba liiga palju kannatanud.

Vint on üle keeratud, konveierid on töötanud liiga kaua. Relvalaod on täis, autolaod on täis – keskkonda reostavat mõttetuks muutunud kola.

Just industrialism on see, mis sotsialismi ja kapitalismi ühendab. Ateistlike inimeste loodud, ei ahista see mitte ainult kristlasi, vaid kõiki religioosselt häälestatud inimesi ja viib kristliku kultuuri hävitamiseni. Aquino Thomas on aga öelnud, et igale teole on oma moraalne hinnang.

Tõeline kristlane ei saa kunagi olla tehnokraat ja industriaal­ühiskonna ülesehitaja. Selleks on võimelised need ateistid, kellel puudub aukartus Jumala loomingu ees. Siin on põhjus, miks katoliiklikud ja õigeusklikud maad jäid industriaalühiskonda rajades maha protestantlikest ning miks Nõukogude Liit selle mõne viisaastakuga üles ehitas.

Käsitöö ja kunst on ateistidele võõras, kuna need eeldavad peenemat taju. Näiteks on keskaja mõõgal spirituaalne mõju – see on kui osa gooti katedraalist, mis valminud palvete osalusel.

Ateism ja tehnokraatia on omavahel suguluses. Kõik probleemid püütakse lahendada järjekordse uue tehnilise leiutisega ja õigeks inimeseks peetakse vaid seda, kes on keenud varem tööstus-, nüüd turumajanduskatlas.

Kallid kaasmaalased, kas näete, kui väike on tegelik vahe sotsialismi ja kapitalismi vahel? Ent keskajaga võrreldes on see vahe tohutu suur. Ja rääkida praeguses olukorras veel majanduslikust tõusust – see on vaimselt pimeda ja kurdi inimese jutt.

Tõeline kriis on alles ees. On alanud monopoolse kapitalismi kui kuritegeliku süsteemi kokkuvarisemine, mis jõuab lõpule 2023. aasta paiku. Selle Kristuse-vastase tsivilisatsiooni aeg, kus pangahooned asendavad kirikut, on otsa saamas. Tuleb lõplikult valida, kas teenida mammonat või elavat Jumalat.

See, et me XXI sajandi algul täheldame suurt müstikalainet ja huvi esoteeriliste teadmiste vastu, tähendabki keskaja eluväärtuste tagasitulekut. Kui lõpeb päev, saabub öö. Kui üks väärtussüsteem variseb kokku, tuleb asemele tema vastand.

Rahvusliku kuningriigi poole

Tänapäeval ei saa keegi eirata rohelist liikumist ega kristliku maailmapildi renessanssi. Need on muutunud ülemaailmseks nähtuseks.

Õnneks ei ole eestlane veel täielikult kaotanud elavat sidet maaga. Nende ridade kirjutaja mõlemad vanemad sündisid ja kasvasid üles maal, kus iga talu oli omaette majandav üksus. Geenimälu maaelust on alles.

Nüüd, kapitalismi kokkuvarisemise ajal tuleb maa tasuta anda kasutamiseks kätte nendele, kes on nõus tagasi pöörduma selle auväärse elulaadi juurde. Maa mitte ainult ei toida inimest, vaid kasvatab teda ja hoiab terve. Selle suure mõtte teostamise nimel tasuks Rohelistel ja Rahvaliidul ühineda.

Eesti ühiskonna eesmärk olgu saada peremeheks oma maal, mis eeldab rahvusliku kuningriigi loomist. Kuningas on ka isa, peremees, autoriteet ja eeskuju, ta kaitseb oma alamate põhilisi vabadusi. Ühiskond peab püüdlema selle poole, et tema püramiidi tipp ulatuks taevasse.

Taevane ehk teisisõnu vaimne õpetus on see alus, millele luuakse riik. Talurahvas, kes on elavas sidemes maaga, on selle püramiidi alusvundament. Nii ütleb ka metafüüsika.

Kahjuks on Eestis filosoofiline kultuur niisama hästi kui olematu. Kuid just selle olemasolu ühiskonnas näitab tema küpsusastet olemaks iseseisev riik, nii nagu Saksamaa oli tugev ja loomevõimeline Leibnizi, Kanti, Hegeli, Fichte ja Schellingi ajal.

See töö seisab meie haritlastel alles ees. Keegi ühiskonnas peab elama vertikaalis, et hoida sidet taeva ja maa vahel. Meil pole siiamaani välja antud korralikku lääne filosoofia ajalugu.

Teatavasti on ka astroloogia koos alkeemiaga üks hermeetilise filosoofia osa. Nüüd, kus Jupiter 2010. aasta algul liigub Kaladesse, oleks mainitud tegevuse alustamiseks õige aeg.

Jupiteri valitsemise alla kuuluvad klassikalise akadeemilise ülikooli neli põhifakulteeti: teoloogia, juura, filosoofia ja meditsiin, mis on tegelikult üks tervik ja kujutab endast kollektiivset hinge. Mida rohkem nende teaduskondade lõpetajaid parlamenti valitakse, seda kvaliteetsem see on.

Minu pikaajaline astroloogipraktika (alates 1971. aastast) on näidanud, et tiigriaastal sündinud inimesed eelistavad õppimist just nendes teaduskondades. Sama võib öelda ka tiigriaasta sõprade – Hobuste ja Koerte – kohta. Nendel aastatel sündinud inimesed on 2010. aastal kõige edukamad.

Kus on kultuuri allikad?

Humanitaarteadused on tähtsamad tehnilistest, sest nad valmistavad ette kultuuripärandi kandjaid põlvest põlve. Keskajal jäeti tehniliste alade omandamine alamatele seisustele. Nõukogude Liidus oli aga kõik vastupidi.

Kus on liiga palju rauda, metalli ja kemikaale, seal on ka palju agressiivsust, sest igal ainel on oma vibratsioon. Talupoeg, kellel füüsilises maailmas on kokkupuude põhiliselt mulla, kivi ja puiduga, ei ole oma olemuselt agressiivne.

Loodus ise ei ole agressiivne, vaid solidaarne – üks eluliik toetab teist. Kuid tehniline tsivilisatsioon kui kunstlik moodustis on üliagressiivne, ebainimlik ja ebaloomulik nähtus universumis.

Tegemist on uue ebajumalaga, keda tänapäeva inimesed kummardavad. See kujutab endast vähkkasvajat elava maakera peal. Tagajärjeks on see, et väljasuremise ohus on 50 000 looma- ja taimeliiki, küllap tabab sama saatus varsti ka väikerahvaid.

Nord Streami gaasijuhtme rajamine Läänemerre ja tuumajaama ehitamine Eestisse ähvardavad meid tõelise ohuga. Kodumaa ilu hävitamine on võrdsustatav kodumaa reetmisega. Ainuüksi inetu keskkond tapab loomevõime.

Kuid looming eeldab olla millestki vaimustunud, see on poeetiline seisund, mis toitub ilust. Ühiskonna elu ilma vaimse kultuurita kujuneb põrguks – selle ilminguks on massiline alkoholism, moraalne allakäik ja üldine degradeerumine.

Läänemaailma hingeliselt arenenumad inimesed on leidnud tee oma kultuuri allikate juurde: tuhanded palverändurid on praegugi teel Santiago de Compostelasse. Inimene on see, mis infoväljas ta liigub.