KAAMERAGA MAAL: Miks Tarvastu veski ja pais lagunevad, aga kalad said kalli ujumisraja?

 (7)

Ehitismälestisena kõrgelt hinnatud Tarvastu vesiveski on kokku kukkumas ja selle lagunenud paisust ei tohi vett läbi lasta. Maaleht käis Tarvastu jõel uurimas, miks see nii on.

Veski on eraomaniku Kalev Pehme käes, aga tal pole mõtet seda korrastada, kuna vald ei kavatse paisu korda teha. Seetõttu ei saa avada ka üht Tarvastu jõe põhiharudest.

Tarvastu ordulinnuse ümbert jookseb kaks jõeharu. Teine jõesäng oli mitusada aastat nii-öelda varuvariant, mille lüüs avati siis, kui oli suurvesi.

Euronõuete täitmise pärast pidi Tarvastu vallavalitsus leidma koha, kuhu ehitada kaladele tehiskärestik. Veski omanik enda maale seda ehitada ei lubanud, selleks on seal vähe ruumi.
Seepärast otsustas vald teha kärestiku teisele jõeharule ja jätta endise jõesängi suletuks ning paisu remontimata.

Kalakärestik valmis eelmise aasta lõpus. Mõne päeva eest viis aga suurvesi osa kärestiku kividest minema ja kahjustas kaldakindlustust. Miks nii juhtus, seda eksperdid alles arutavad.
Kokkuvõttes kannatab vesiveski omanik, kes soovis veski korda teha, selle tööle panna ja vana originaalse turbiiniga elektrit toota.

Kalakärestikku oli vaja, sest asjatundjad on hinnanud Tarvastu jõe seinundi halvaks. Kui kalad saavad paremini ülesvoolu ujuda, peaks jõe seinund muutuma paremaks.

Tarvastu jõgi pole lõheliste kudemispaik ja need vääriskalad kärestikku ei vaja.
Vesiveski omaniku Kalev Pehme sõnul on jões peamiselt haug ja särg.

Loe lisaks värskes Maalehes ilmunud lugusid!

Loe lisaks Liitu uudiskirjaga
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare