Kalandusteadlane soovitab hallhülgest teha jahilooma
Ajakirja Eesti Jahimees viimses numbris ilmunud artiklis “Suurtest hallidest nii ja naa” märgib Markus Vetemaa, et igal aastal tekitavad hallhülged Eestis kalandusele kahju suurusjärgus vähemalt miljon eurot, samal ajal kui rannakalanduse tulu aastas on kolm miljonit eurot, vahendab Saarte Hääl.
Näiteks Harjumaal ületab arvestuslik kahju juba teenitud tulu ning Viru-, Lääne- ja Hiiumaal moodustab sellest poole. Suhtarvuna on kõige parem olukord Pärnumaal, kus hülged ei suuda kevadist räimepüüki veel kuigi suurel määral mõjutada, küll aga teevad nad seda Saaremaal.
Markus Vetemaa osutab, et Soomes ja Rootsis taasalustati hallhülgejahti umbes 15 ja 10 aastat tagasi ja hoolimata mõne pessimisti murest ei lõpetanud see hallhülgepopulatsiooni jõudsat kosumist. Vastupidi, praeguseks on liik jõudnud mõne teadlase arvates juba loodusliku kandevõime lähedale.
Hülgejahiks on teadlase sõnul kaks peamist põhjendust: hülgejaht on nagu iga teine jaht ning jaht aitab hülgekahjustusi lokaalselt vähendada. Seega pole Vetemaa hinnangul kahtlust, et elujõulised hülgepopulatsioonid saavad ka Eestis väga hästi eksisteerida ka koos jahiga – nagu teisedki suurimetajad.
Aastatel 2012–2013 Soomes, Rootsis ja Eestis läbi viidud projekti Ecoseal raames kogutud andmete kohaselt on Eestis kõige suurem kahju püügivahendite lõhkumine, Rootsi ja Soome kalurid kurdavad saagikadude üle. Et hüljeste mõju kalapüügile on viimastel aastatel märgatavalt suurenenud, kinnitas Eestis ja Rootsis umbes 80 protsenti ning Soomes lausa 97 protsenti küsitletud kaluritest.
