Kalatarbimine on maailmas kolmekordistunud
2012. aasta kalatoodang maailmas oli kokku 158 miljonit tonni, millest 66 miljonit tonni pärines kasvatustest. Kalatarbimine inimese kohta on 60 aastaga kolmekordistunud (6 kg vs 19 kg/aastas), kuid regionaalsed erinevused on veel märkimisväärsed (10-25 kg). Kõige rohkem tarbitakse kala – 2/3 maailma kogutoodangust – Aasias, kirjutab Maablogis Siim Tiidemann, Eesti alaline esindaja ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni juures.
Ressursse säästev kalakasvatus
Kalatoodangu kasv on tulnud põhiliselt kalakasvatusest, sest püütavad kogused on võrreldes 1990. aastatega jäänud üsna muutumatuks. Seevastu on kalakasvatuse maht kasvanud viimase 30 aastaga 12 korda.
Enamik maailma kalatoodangust süüakse Aasias, samuti kasvatatakse seal 90% kalast. Kalakasvatamine kasutab keskmiselt ka vähem toiduressursse kui loomakasvatus (1kg veiseliha = 60 kg vilja, 1 kg kala = 13 kg) ja on seega ökonoomsem viis loomsete valkude omastamiseks.
Nõudlus kala järele kasvabki käsikäes proteiininõudlusega – kala on teatavasti väga hea valgu ning mikrotoitainete allikas ning rikas polüküllastamata rasvadest. Nii moodustab kala vähemalt 15% ca 4,3 miljardi inimese loomse proteiini tarbimisest.
Erinevad väljakutsed merel
Kala on maailma üks enim kaubeldavaid toite. 2012. aastal kaubeldi rahvusvaheliselt 37% püütud kalast koguväärtuses 129 miljardit USA dollarit, millest 70 miljardit moodustas arenguriikide eksport.
Ajas on kasvanud ülepüütud liikide arv, näidates siiski mõningaid stabiliseerumise märke. Globaalselt heidetakse erinevatel põhjustel ca 8% püütud kalast tagasi. Jätkuv subsideerimine – sageli kütusetoetus – on püügivõimsust globaalselt pigem suurendanud, eriti tõusnud väiksemate laevade võimekus avamerel. Merereostus, rannikuala tööstustegevused ja kliimamuutused on eriti tugevalt mõjutanud rannakalandust.
Kalakasvatuse probleemideks on olnud konkurents elatuskalandusega mageveekogudes, kalahaigused ja nende ravi antibiootikumidega, kasvatatavate liikide levimine elusloodusesse ning kala kasutamine kalasöödana, mis on aga ilmutamas langustrendi.
120 miljonit töökohta
Kalandusdebatt on seni keskendunud peamiselt keskkonnale, vähem on räägitud kalast toiduga kindlustatuse kontekstis. Viimase juures on eriti oluline väikekalurite olemasolu (ca 90% kogu kalandusest). Igapäevaselt tuleb väikekalureil aga hakkama saada globaalses konkurentsis ressursside pärast, eriti kui konflikti satuvad elatuskalurid ja rahvusvahelised püügiettevõtted.
Kalandussektoris töötab maailmas ca 120 miljonit inimest, enamik neist arengumaades. Seetõttu on oluline globaalselt väikekalureid toetada näiteks läbi ühistegevuse, samuti läbi parema tööseadusandluse ning tagada nende juurdepääs kalaressursile püügiõigustega, leiab ekspertkogu raport.
Eksperdid leiavad ka, et riigid peaksid enam keskenduma kohalikele turgudele, mis võimaldaks väiketootjatel müüa oma toodangut lokaalselt. Praegu on globaalselt liiga suur tähelepanu poliitikaotsustes kalaekspordil.
Kogu raportit peab vaatama globaalselt kirjus kontekstis.
Maailmaorganisatsiooni vaatepunkt on paratamatult kaldu riikide poole, mis vajavad poliitikate kujundamisel ning oma elanikkonna äratoitmisel märksa enam abi kui Euroopa Liidu liikmed. Seega ei pruugi raporti soovitused olla asjakohased igal pool. Globaalselt on aga siiski oluline tagada EL ühispoliitikate sidusus arenguabi eesmärkidega, püüelda parimate praktikate tutvustamise ning üleilmsete kokkulepete poole seal, kus see on võimalik, selleks, et lahendada väljakutseid nende tekkekohas.
