Pomerantsi eesistumise blogi: Me olemegi see Brüssel koos 27 liikmesriigiga

Tänasest peale, ebaregulaarse intervalliga, saate lugeda Maalehe veebis mu postitusi Euroopa Liidu eesistuja pilgu läbi keskkonnavaldkonnas. Ametlikult hakkab meie poolaasta peale esimesest juulist, aga sisenemine rolli käib täie auruga. Loodan põhimõisteid, arutelu all olevat ning protsessi olemust lihtsas keeles teieni tuua ja aasta lõpuks olete saanud suureks Euroopa Liidu toimimise eksperdiks, muidugi kui see teid huvitab.

Euroopa Liidule mõeldes on kindlasti esimesena pähe torkavaks sõnaks Brüssel ja seda mitte asjata. Seal on Euroopa Parlament, töötab Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon. Teiste linnadeni jõuame me kindlasti mõnes järgnevas postituses.

Minu esmaspäev ja teisipäev möödusidki Brüsselis. Sinna saab aja sobivusel lennata otse Tallinnast. Minu puhul tähendab see hommikuse lahkumise puhul 4.15 äratust Rakveres. Kohvi ja võileib ning teele. Vaatamata kodusele võileivale on mul on väljakujunenud reisirituaal, mis seisneb lennujaama puhvetis „Pomerantsi tavalise“ tellimises. See koosneb kartulisalatist, tomatimahlast ja viilust mustast leivast. Vahel harva jääb mul see rituaal tegemata. Seekord oli tegu tavapärase olukorraga.

Esmaspäev kulus viisakusvisiidile Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjoni, ENVI, esinaise Adina-Ioana Valeani juurde. Tema juhib meie valdkonna eelnõusid Euroopa Parlamendis komisjoni tasemel. Astusin üles ka viiendal rohekasvu konverentsil tutvustades me eesistumise aja prioriteete. Reedel olin saanud kusagil külma ja suur osa energiast kulus enda käigushoidmisele. Me keskkonnaatašeed kogusid tablette ja ingveriteed. Abi toimis, võimaldades osaleda, kus vaja.

Tal-kunskill ja üldine lähenemisviis

Mu sõidu peamiseks eesmärgiks oli Euroopa Liidu Nõukogu töös osalemine. Euroopa Liidu Nõukogu istungitel kohtuvad liikmesriikide ministrid oma ametikaaslastega, et teha ühiseid ja oma riigile siduvaid otsuseid. Istungeid juhatab eesistujariigi vastava valdkonna minister, hetkel siis Malta minister. Kutsutakse eesistujat presidendiks, malta keeles on see tal-kunskill. Kui seadusi algatab Euroopa Liidus Euroopa Komisjon, siis vastu võtavad neid võrdsete partneritena liikmesriikide valitsusi esindav Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa kodanikke esindav Euroopa Parlament.

Seekordseks olulisemaks teemaks keskkonnanõukogus oli Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, et hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja seda toetavaid investeeringuid. Inglise keeles kutsutakse seda direktiivi ETS, Emissions Trading System directive. See on oma olemuselt väga keerukas meetmete kogum jõudmaks kliimasoojenemise tõkestamise alal reaalsete tulemuseni. Pühendun selle süsteemi kirjeldamisele eraldi postituses.

Ikka on tavapärane öelda, et: „Brüssel otsustab!“ Me olemegi see Brüssel koos 27 liikmesriigiga.

ETS-i meetmeid on arutatud pikka aega ja nüüd plaaniti jõuda üldise lähenemisviisini (General Approach) ehk esialgsele kokkuleppele. Liikmesriigid võivad võtta vastu üldise lähenemisviisi õigusakti eelnõule, kuni parlament võtab vastu oma esimese lugemise seisukoha. Hommik algas arvamuste paljususega ning see nõudis teiste teemadega edasi liikumist, et õhtuks kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteemi osas kokkuleppele jõuda. Antud juhul Eesti vanasõna: "Hommik on õhtust targem." paika ei pea. Seega arutlesime vahepeal säästva arengu 2030 eesmärkide saavutamise üle ja EL keskkonnapoliitika rakendamise üle. Viimasel teemal on märtsi lõpus ka Eestis teemakohane ettevõtmine plaanis.

Kuluaaritöö toimis ja ETS-i osas jõuti üldisele lähenemisele, kuigi rahulolematuse hinnaga. Seda kutsutakse kvalifitseeritud enamuseks.

Nüüd koju ja pool üks õnnestub ehk linade vahele jõuda.