Pomerantsi eesistumise blogi nr 12: Pariisi kokkulepe ja Bonn

 (1)
Pomerantsi eesistumise blogi nr 12: Pariisi kokkulepe ja Bonn
Kliimaläbirääkimised Bonnis.Foto: Berit-Helena Lamp

Euroopa Liidu Nõukogu Eesti eesistumise ajal tuleb kliimateemadega rabada kahel rindel: Euroopa Liidus ja rahvusvahelisel areenil. Euroopas arutluse all olevatest õigusaktidest (ETS, ESR ja LULUCF) olen juba kirjutanud, nüüd tutvustan ka pisut rahvusvahelise tasandi kliimavaldkonna läbirääkimisi.

Ilmselt on peaaegu kõik vähemalt kuulnud sõnapaari „Pariisi kokkulepe“. Kes mitte, siis lühike sisukokkuvõte: 195 maailma riiki jõudsid 2015. aastal Pariisis kokkuleppele, et kasvuhoonegaaside heidet tuleb hakata vähendama, et ära hoida maailma keskmise temperatuuri tõus üle 2°C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga. Igapäevaselt on selline temperatuurimuutus küll pea tajumatu, aga kogu maakera mõistes toob kaasa klimaatiliste protsesside muutusi, mis võivad senise elukorralduse pea peale pöörata.

Nüüd käib töö selle nimel, et 2018. aastaks valmis saada Pariisi kokkuleppe rakendamise reeglistik, milles on kirjas täpsed juhised ja reeglid selle kohta, kuidas kokkulepet reaalselt ellu viima hakata. Teemadevalik on mitmekesine: kuidas käib Pariisi kokkuleppe rakendamiseks vajalike tegevuste rahastamine, kuidas, millal ja mille kohta tuleb aru anda, ambitsioonikamate eesmärkide seadmine, uued turumehhanismid ja palju muud. Ja siin lähebki asi keeruliseks, sest teemasid on palju ja nii palju kui on riike, on erinevaid soove, vajadusi ja tahtmisi. Sestap võtab ka kõiki osapooli rahuldavate kokkulepeteni jõudmine aega.

Seotud lood:

Arenenud riikide tööstus on tänaseks kõrgel järjel, kuid selle saavutamiseks on ära kasutatud suur osa maailmas toodetud energiast, tekitatud valdav osa reostusest ja paisatud õhku rohkesti kasvuhoonegaase. Tänaseks on need riigid arendanud oma majanduse ja tööstuse tasemeni, kus nii energiakasutus kui ka saastumine hakkavad stabiliseeruma. Arengumaad aga alles liiguvad sinna poole ning nende riikide energia tarbimine ja saastamine on alles hoogu kogumas. Sellepärast peavadki riigid lahendusi leidma ühiselt.

2 x 2 nädalat

Töö Pariisi leppe rakendamise reeglistiku nimel käib aastaringselt, aga kulmineerub kahel korral aastas, kui kõikide Pariisi kokkulepe osaliste esindajad tulevad kokku. Üks selline kohtumine toimub tavapäraselt mais ning teine novembris. Maikuus toimuv kohtumine on eksperttaseme töösessioon, mille raames laotakse vundament novembris toimuvaks kõrgetasemeliseks ehk ministrite-valitsusjuhtide tippkohtumiseks, kus eelnev töö siduvate otsustena vormistatakse.

Sessioonide jooksul toimub erinevatel teemadel lugematu arv koosolekuid ja kahepoolseid kohtumisi, aga ka mitmesaja inimesega suuri plenaaristungeid, mis nii mõnelgi korral kipuvad kestma hiliste õhtutundideni.

Kui muidu ei pea Eesti kõikide maailma teemadega tegelema, siis Euroopa Liidu eesistujana peab Eesti olema valmis formuleerima ning esindama ja kaitsma Euroopa Liidu ühiseid seisukohti ÜRO kliimaläbirääkimistel. Mina hakkan seda tegema tandemis Euroopa Komisjoni energia- ja kliimavoliniku Miguel Arias Cañetega. Koostöös komisjoniga peab Eesti tagama, et Euroopa Liit oleks ühisseisukohaga esindatud igal pool ja kõikides küsimustes, kus vaja. See tähendab, et tuleb olla kursis kõigega, mis toimub. See tarkus ei teki aga üleöö, mistõttu on Eesti delegatsioon juba mitu head aastat teinud tublit tööd, et saada kõikidest teemadest põhjalik ülevaade ning koguda ka hädavajalikke kontakte.

Kliimaläbirääkimiste meeskond Bonni konverentsikeskuses. Foto: Berit-Helena Lamp

Selle aasta kevadine Bonni sessioon oli ka Eestile eriline, nimelt valiti esimest korda ÜRO kliimamuutuste konventsiooni teadus- ning tehnoloogia nõukogu (nn SBSTA) asejuhiks Eesti esindaja – doktor Annela Anger-Kraavi. Annela töötab Cambridge Ülikoolis riigimajanduse õppejõuna ja omab pikaajalist teadustöö kogemust kliimamuutuste poliitika majanduslike mõjude uurimise alal. Annela on osalenud ÜRO kliimamuutuste konventsiooni sessioonidel alates 2009. aastast ja on alates 2016. aasta oktoobrist Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna nõunik. Annela ise arvab, et on au olla valitud ja et asejuhi amet võimaldab saada lisainformatsiooni, mis hõlbustab Eesti meeskonna tööd rahvusvahelistel kliimaläbirääkimistel Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal. Annelale palju edu selleks tööks!

Loe veel

Annela Anger-Kraavi juhatamas Eesti korraldatud seminari, kus arutati kliimasõbraliku transpordi teemal Foto: Berit-Helena Lamp

Tänavune ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverents, järjekorras kahekümne kolmas (COP23) toimub Saksamaal Bonnis ning eesistujamaaks on Fidži. Vaikse ookeani avarustes asuv Fidži on just üks neid väikesaari, keda kliimamuutused otseselt ohustavad.

Keskkonnaminister Marko Pomerants toob Eesti Euroopa Liidu eesistumise eel ja ajal Maalehe vahendusel lugejaile värskeimat infot keskkonnavaldkonnas toimuvast. Lugeda saab sellest, mis parasjagu on kõige kuumemad teemad, aga ka kõigest muust asjassepuutuvast Euroopa Liidu eesistuja pilgu läbi.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare