Pomerantsi eesistumise blogi nr. 7: ringmajandus ja baltlased

 (1)

Pomerantsi eesistumise blogi nr. 7: ringmajandus ja baltlased
Balti riikide keskkonnaministrid (vasakult): Läti keskkonnaminister Kaspars Gerhards Eesti keskkonnaminister Marko Pomerants ja Leedu keskkonnaminister Kęstutis Navickas.Keskkonnaministeerium

Eelmisel nädalal olid mul külas Balti kolleegid. Meil on selline väljakujunenud iga-aastane formaat, mille raames ühiseid muresid ja koostöövõimalusi vaagitakse. Jäätmekäitluse ja ringmajanduse valdkonnas on neid väljakutseid meil kõigil. Olgu või siinkohal näiteks olukord, kus Lätis hakkab parlament pandipakendisüsteemi loomist arutama või leedulaste mured jäätmete ekspordiga seonduvalt. Meil endal vanarehvijäätmed ja liigiti kogumine murekohaks.

Euroopas on muidugi ka muretsema panevat, sest ega muidu poleks Euroopa Komisjon esitlenud 2015. aasta detsembris ambitsioonikat tegevuskava ringmajanduse suunas liikumiseks, mille üheks osaks on jäätmetega seotud direktiivides muudatuste tegemine. Selle eesmärk on ergutada Euroopa majandustegevust, tekitada uusi töökohti ja tugevdada rahvusvahelist konkurentsivõimet, suurendades samal ajal keskkonnahoidu.

Ringmajandus kui sõna ei anna võib-olla koheselt edasi selle tegevuse sisu, seepärast olgu selgituseks öeldud, et sõna „ring“ viitab tegevusele, mis toimub ringina. Uute asjade tootmisel tuleks edaspidi kasutada kord juba kasutusel olnud materjale ehk jäätmeid/prügi. Tarbitud asjad ei tohi edasi sattuda prügilasse, vaid ümbertöötlemisele, kus jäätmetest toodetakse jällegi uusi tooteid. Jäätmetest, millest ei ole enam võimalik uusi tooteid saada, tuleb prügilasse saatmise asemel kasutada ära sooja ja elektri tootmiseks, säästes selliselt maavarasid ja metsa. Selline ringiratast toimetamine hoiab kokku loodusvara ja annab paljudele inimestele uued töökohad.

Keskkonnaministeerium
Seotud lood:

Kui numbritest rääkida, siis Euroopa Liidu elanikud tekitavad aastas kokku ligi 2,5 miljardit tonni prügi. Koduses majapidamises tekkivad jäätmed moodustavad praegu ligikaudu 7-10% kõigist Euroopa Liidu jäätmetest, kuid neid jäätmeid on üsna keeruline käidelda, sest nad sisaldavad palju erinevaid materjale. Kodudes tekkivatest jäätmetest kasutatakse uute toodete toomiseks täna alla poole ning suur osa ladestatakse prügilatesse või põletatakse.

Liikmesriikide vahel on suured erinevused. On riike, kus prügilatesse viiakse alla 3% olmejäätmetest, kuid mõnes lausa 90%. Eestis on olukord sedavõrd rõõmustav, et prügilatesse jõuab väga vähe olmejäätmeid, kuid kahjuks ei toodeta sellest uusi tooteid, vaid põletatakse ära, et toota inimestele elektrit ja sooja. Selline tegevus ei ole loodusvarade kasutamise seisukohalt kõige mõistlikum.

Eestis võetakse ringlusse keskmiselt vaid 30% olmes tekkivatest jäätmetest, aga eesmärk on aastaks 2020 võtta ringlusse 50% olmejäätmetest. Sellega asi aga ei piirdu, sest aastaks 2030 tuleb praeguste kavade kohaselt jõuda sihtmäärani 65%, mis tähendab iga-aastaselt tuhandeid täiendavaid tonne ringlusesse võetud materjale.

Euroopa Liidu jäätmealastes direktiivides seatud sihtarvud jäätmete uuesti kasutamisele on olnud peamine sund riikidele jäätmekäitlustavade muutmisel. Seatud sihtide tulemusel on vähenenud prügilatesse ladestamine ja tarbijaid on suunatud oma käitumist muutma nii toodete ostmisel kui ka tekkinud jäätmete sortimisel ja ära andmisel.

Kõik saavad panustada

Selleks, et erinevaid kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid saaks materjalina uuesti ringlusse võtta on oluline, et need juba kodudes kogutaks eraldi, sest hilisem ühte konteinerisse kallatud jäätmete sortimine on keeruline ja kulukas ning kohati ka võimatu. Kõige enam rikuvad jäätmete kvaliteeti biojäätmed, mistõttu on ülioluline just neid koguda kõigest muust eraldi. Küllap on kõik silmitsi sattunud konteineriga, kuhu on segamini kallatud plastpakendid, banaanikoored ja eelmise nädala kartulisalat ning sellisest massist on keeruline eraldada ringlussevõtuks sobivat materjali, aga ka jäätmekütuseks selline materjal oma suure niiskusesisalduse tõttu hästi ei sobi.

Seega - biojäätmete muudest jäätmetest eraldi kogumine peab saama kohustuslikuks. Seda võib koguda nii eraldi konteineritega, aga sobib ka aianurgas kompostimine. Biojäätmetest toodetud kvaliteetne kompost on hinnaline materjal nii põllumehele kui ka aiapidajale. Nii saab täis üks järjekordne ring - inimene on seemne mulda pannud, seemnest on kasvanud toiduaine, inimene on tarvitanud ära tema jaoks vajaliku ja ülejäägist saab kompost, mis turgutab maapinda, et anda uut saaki.

Hetkel käib Brüsselis tihe töö jäätmedirektiivides muudatuste tegemisel. Eesistuja Malta juhtimisel üritavad riigid omavahel kokku leppida uutes sihtides olme- ja pakendijäätmete ringlussevõtul ning prügilatesse ladestamise piiramises. Ka Euroopa Parlamendis said saadikud esitada oma ettepanekud tuleviku suundade suhtes. Nüüd algab töö ühiste eesmärkide kokkuleppimise nimel. Juulis võtab Eesti Maltalt üle eesistumise teatepulga ja meie kanda jääb suur vastutus pidada edasisi läbirääkimisi Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoniga kõikide liikmesriikide nimel.

Muide, igal blogilugejal on võimalik selle direktiivi täitmise kaasaaitamisse panustada.

Keskkonnaminister Marko Pomerants toob Eesti Euroopa Liidu eesistumise eel ja ajal Maalehe vahendusel lugejaile värskeimat infot keskkonnavaldkonnas toimuvast. Lugeda saab sellest, mis parasjagu on kõige kuumemad teemad, aga ka kõigest muust asjassepuutuvast Euroopa Liidu eesistuja pilgu läbi.

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare