Eelmisel nädalavahetusel käisid lapsed seenemetsas ja kui mina kotkaretkelt ükskord koju jõudsin, ootasid pannil praetud kukeseened. Täna otsustasin kontrollida, kuidas on lood minule teadaolevas metsatukas, kust tavaliselt oma talvevarud olen korjanud. Esimesena jäi silma see kivipuraviku iludus, mis siin pildilgi näha on. Paar nooremat oli veel ja mõned päris vanakesed. Rohelist kärbseseent, üht meie mürgisemat seeneliiki, leidus erinevas vanuses, söödavaid riisikaid veel mitte. Riisikate jaoks ongi aeg liiga varajane, aga kukeseened ja mõned puravikuliigid võivad seenelise korvi küll jõuda.

Nagu nädalalõppudel ikka, lõikasin saunaõhtuks värske kaseviha. Ilus on see suveaeg, eriti maal elades.