Arupidamiste aeg.

Tunnen, et olen oma töödega jännis. Täna kukkus üks laotud puuriit ka ümber ja lõin käega. Läksin teist riita laduma, ehk see jääb püsti. Puuladumises olen kogu aeg üks kobakäpp olnud ja ju see riit kaldu oligi laotud, kuigi ise ei märganud. Homme juba teine töö plaanis – tagasi istutuspõllule võsa lõikama, sest ilm lubab mõneks ajaks sademeteta päevi. Eelmisel aastal oli mul see töö jõuluks valmis, aga nüüd raiskas lumekahjustuste koristamine palju päevi ja tuleb ajast puudu.

Mõtlen, et suvel on küll päevad pikad, aga ikka jääb miski tegemata. Siis tuleb sügis, muruniitmine ja rohulõikus asenduvad lõputu võsatööga. Viimastel talvedel pole külma olnud ja tavapärast metsaraiet ka pole. Õnneks sobib soe talv metsahoolduseks. Kevad algab pärandkultuuriobjektide koristamisega, siis metsaistutus ja talgupäevad. Koduaed ja põllulapike ootavad samuti tegijat. Jälle kiire.

Reedel pidasime metsaühistu koosolekut. Ekraanil jooksis kaunite loodusfotode slaidiprogramm, meie oma metsamehe tehtud. Räägiti ühistu probleemidest, ühistusisese andmesüsteemi loomisest, metsaomanike ühistegevusest, nõustamisteenuse laienemisest, tuleva aasta toetustest ja puiduturu hetkeseisust. Hinnad langevad veelgi ja ainult need, kel on pikaajalised lepingud, saavad materjali piiratud kogustes müüa. Küttepuu hinnad kukuvad. Metsaomanikel pole mõtet oma metsa raiuda, välja arvatud, kui miskit ehitada või remontida plaanis ja selleks puitmaterjali tarvis saagida lasta. Küttepuud kuluvad ka ära ja neid võiks paari aasta varu küll valmis teha.

Jutuks tuli ka üks halenaljakas lugu PRIA ametniku pistelisest kontrollkäigust meetme 3.7 käigus hangitud töövahendite ülevaatamiseks. Ja oh häda – ametnik ei leidnud enam 2006.a. sügisel ostetud kettsae küljest seda EL toetuste kleepsu! Oli sinder töö käigus maha kulunud. Aga see pole ju lubatud, kleebis PEAB küljes olema. Või peaks saagi 5 aastat näitamiseks riiulil hoidma?

Kõik, kes taotlesid toetusi läbi Erametsakeskuse, on väga rahul sel aastal esitatud taotluste menetlemisega ja väljamaksmiseks määratud summade kiire laekumisega. See on esimene aasta, kui Erametsakeskuse tegevus on nö. paika loksunud ja metsaomanikud rahul.

Metsanduslikud toetused, mida rahastab KIK, jätkuvad loodetavasti endises mahus. Suurim tähelepanu on metsauuendusele suunatud. Ja õige kah. Metsamajandamiskavasid või metsa takseerimist toetatakse jätkuvalt, piirhinnaga 193 kr/ha. Kahanevad vääriselupaikade hüvituseks planeeritud summad. Pärandkultuuriobjektide hooldustoetused püsivad senises mahus. Piisavalt saab metsaomanik koolitust ja toetust ühistegevusele. Laieneb atesteeritud konsulentide ja nõustajate hulk. Lähiajal ehk rakendub ka metsaseaduse juurde käiv määrus ja uuel aastal avarduvad metsaomaniku võimalused raieliigi üle ise otsustada. Mulle meeldib, et taastub valikraie tegemise õigus – metsa majandamine püsimetsana.