Peamine põhjus süvenemiseks oli viimasel ajal vaidlusi tekitav metsanduse arengukava ja selles aastateks 2011-2020 planeeritavad raiemahud. Kuna RMK on väitnud, et nende raiemaht oluliselt ei kasva (2010.a. oli 3,4 milj. tm), aga arengukavaga planeeritakse vähemalt 12-15 milj. tm aastas (era + riigi) kokku, siis kuidas kavatsetakse seda saavutada?

Eesti metsade all olevat veidi üle 2,2 miljoni hektari maad ning puidu tagavara hinnatakse 459 milj. tm, mis teeb üleüldiseks hektaritagavaraks 208 tm. Kahtlaselt palju, kui sinna sisse mahuvad peale küpsete või valmivate metsade ka lagedaks raiutud alad, noorendikud, lepikud, kidurad rabamännikud ja sookaasikud. Peab meeles pidama, et majandamisest jääb välja umbes 30% kaitse all olevaid metsi (kaitsealad, hoiumetsad, vääriselupaigad jne).

Võrdlesin lageraiete mahtusid riigi- ja erametsades 2009.a. andmete põhjal (erametsade kohta pole veel 2010.a. andmeid). Väljaraiutud puidu kogused näitavad, kui suur ühes või teises kohas lageraiesse sobiva metsa tagavara on. RMK-s on see keskmiselt 289,1 tm/ha, (suurimad Võru -340 ja Põlva -330, väikseim Lääne -211), erametsades keskmiselt vaid 171,1 tm/ha. Raieküpsete erametsade tootlikkus on riigimetsa omast hulga väiksem. Kui juba lageraie annab puitu keskmiselt 202,6 tm/ha, on ka see väiksem arv kui üleüldine hinnanguline hektaritagavara 208 tm.

Tean, et tagavarana võetakse arvesse ka raidmed (oksad ja muu risu), mis enamasti veel metsa jäävad. Pikaajalisi majandamisplaane koostades arvestatakse siiski selle puidukogusega, mis metsast tegelikult kätte saadakse. Kõikidelt raieliikidelt kokku saadi 2009.a. riigimetsast 82,5 tm hektari kohta, erametsadest veidi vähem – 64,6 tm/ha.

Samas moodustavad raiete üldpindalast erametsas lageraied 30,5% , riigimetsas 20%. Erametsi raiuti 2009.a. lagedaks üle 20 tuh.ha, riigimetsa vähem - 7,3 tuh.ha. Riigimetsast saadi kõigilt raietelt puitu kokku 3 milj.tm, erametsadest ca 4,3 milj. tm - kokku 7,3 miljonit tihumeetrit. Tõenäoliselt on 2010.a. raiemahud suuremad, seda just vabade metsamaade müüki paiskamise ja juriidilisest isikust erametsamajandajate (firmad) aktiivsuse tulemusena.

Metsanduse arengukava raieplaan 12-15 milj.tm aastas tekitab kõhedust. Kui RMK raiub aastas ca 3 milj. tm, siis peaks erametsast tulema ülejäänud 10-12 milj.tm, mis on selgelt liiga palju. Raiemahtu ei tohiks nii järsult suurendada, vaatamata sellele, et metsa hinnanguline juurdekasv pidavat olema ca 12 milj. tm aastas. Kuna algandmetes tekkinud kahtlusi põhjendasin pikalt eespool, siis miks peaksin uskuma sellist juurdekasvunumbrit.

Senisest rohkem tuleks tegeleda metsa hoolduse ja harvendusraietega, sihtide, kraavikallaste puhastamisega ja võtta hoog maha erametsade massilistel lageraietel. Eriti silmas pidades seda, et viimased andmed metsataimede vähesusest ei anna lootust erametsade uuenduseks.