Eesti metsa tulevikust tuleb rääkida
Käisin laupäeval Paides arvamusfestivalil, minu huviks oli vaid üks teema – metsandus Eestis, võimalused ja valikud. Mulle tuttavat erametsa rahvast oli kahjuks vähevõitu näha.
Hakatuseks palus moderaator Kaupo Kohv vastata mõnele küsimusele, hääletada. Nagu arvata, läheb mets korda eelkõige heaolutunnet pakkuva keskkonnana ja kõik suured muutused harjumuspärases maastikus häirivad inimesi. Kõigile meeldivad puitmajad ja -mööbel, kuid suur lageraielank paneb ahastust tundma.
Kuidas siis leida tasakaal, mis võimaldaks metsast raiutavat puitu jätkuvalt kasutada, samal ajal säilitada keskkond, mis rahuldaks metsas käivate inimeste vaimse taastumise vajadusi ning metsaandide korjamise soove. Sellest püüti ka rääkida.
Kõigepealt tuleks lahti lasta järjekindlalt pähe taotavast mantrast, nagu mädaneks raha metsas kohe ära, kui puudel lastakse liiga vanaks kasvada, neid kohe maha ei raiuta. Arusaamani jõudmine, miks ja kuidas vana loodusmets kannab endas suuremat elurikkust kui raieks kasvatatud ja hooldatud puupõld, vajab mõtteviisi harimist ja seda alates võimul seisvatest otsustajatest kuni maaomanikeni välja. Teinegi väide, nagu kasvaks meil metsa rohkem juurde kui maha raiume, on küsitava väärtusega. Igaüks võib käänata andmeid just talle sobivas suunas, usaldusväärset teaduslikku lähenemist pole.
Üldistava nime „erametsaomanik“ sisse on kokku sobitatud täiesti erineva majandamissooviga omanikud - pere- või kodu(talu)metsaomanikest suurte metsafirmadeni välja. Esimestele on kodumets osa nende elukeskkonnast ja vajaduse korral ka mõõdukaks tuluallikaks, teistele on metsaomand äri ehk kasumi teenimise objekt. Oleks aeg hakata nii erineva eesmärgiga metsaomanikke eraldi vaatlema. Samamoodi ei saa riigimetsa lahutada kodanikkonnast. Minu arusaamist mööda tähendab riigimets RAHVA METSA, mille kasutamise kohta on igaühel meist õigus oma arvamust avaldada ja mida ka arvesse võetaks.
Palju oli laupäeval juttu metsa kõrvalkasutusest, mis raiutavale puidule lisaks võiks omanikele tulu anda: must pässik (kasekäsn), kase- ja vahtramahl, kuusevõrsed, ravimtaimed, marjad-seened, jahipidamine, loodusõpperajad jne. Kõike seda on Eesti metsast võimalik koguda, töödelda ja turustada, ilma et peaks metsa puudest lagedaks raiuma, isegi vastupidi, sest paljusid saadusi annavad ja väärtusi kannavadki vaid vanad puud.
Põhjalikku ülevaadet kuuldust ma oma looga anda ei suuda, kuid lõpetuseks kinnitan, et metsade tulevik läheb eesti inimesele korda ning arutelu selle üle võiks ka järgmisel arvamusfestivalil kindlasti kavas olla.
