Põllule, kuhu kevadel külvati heinaseeme, munes kiivitaja pesalohku munad. Vahepeal niideti tärganud heintaimede pealt umbrohi maha ning kuidagimoodi elasid linnud niitmise üle. Ma ei tea, mitu poega mamma välja haudus, kuid praeguseks on neid järel kaks.

Kiivitaja kaitseb poegi nii innukalt, et hakkab põllu ääres peatuja pea kohal kohe pikeerivaid lende tegema, ise samal ajal valjult häälitsedes. Minu arvates on häälitsused mõeldud rohkem poegadele hoiatuseks, et need ohu eest varjuksid. Kahel rohus askeldaval tibul on ehk lootus suureks kasvada, sest mõneks ajaks on nüüd põllul niitmiste vaheaeg. Vanalind valvab nii päeval kui ööl, kuni tibud ise lendama hakkavad.

Eks kõigi maas pesitsevate lindude poegadel peab ellujäämiseks olema üksjagu õnne, sest vaenlasi on kõikjal: õhus kullid, maad mööda hiilivad rebased ja hulkuvad kassid. Viljapõldude ja niidetavate rohumaade puhul sekkub lindude ellu inimene oma masinatega.

Sel aastal on tulnud teateid, et pääsukesed hülgavad pesi ning pojad hukkuvad. Põhjuseks võib olla arvatav toidunappus (vähe putukaid, külmad ilmad). Ise olen näinud kodutrepil hinge heitnud suuri herilasi - vapsikaid. Mingit mürki pole ma kusagile piserdanud. Mesilaste kohta mul andmed puuduvad, seda teavad mesinikud paremini. Metsa- ja põlluteede ääres on ka liblikaid tavapärasest vähem, samamoodi veekogude ääres kiile.

Linnumeestelt tuli teateid, et must-toonekure pesade kontrollimise käigus on avastatud lausa pesakonniti hiljuti surnud poegi. Kas on ka neil toidunappus või põhjustas hukkumisi jaanieelne külm, võib vaid oletada.

Loendasin ornitoloogiaühingu üleskutsel siinseid valge-toonekure pesi ja saatsin andmed andmebaasi. Valgetel kurgedel läheb mustadest hulga paremini, ehkki üle kahe pojaga pesi siin pole näinud.

Kuidagi nukraks kisub suve algus looduses – liiga palju ohumärke korraga. Inimese rõõmuks muidugi on erakordselt vähe sääski ja kärbseid, parmude jaoks on aeg veel varane. Küll aga leidub rohus puuke – ühe sain põlveõndlast kätte, õnneks oli ta alles kergelt jõudnud end külge imeda.