Lugesin läinud neljapäeval Tartus toimunud metsandusliku visioonikonverentsi „20 aastat iseseisva Eesti metsandust“ ettekannete kohta veebis olevaid materjale ja teen nende põhjal mõned järeldused.
Riigimetsanduse tagasivaade ja hetke käsitlus on asjalik, sisaldab arve ja graafikuid. Erametsandusele tagasi ei vaadatud, seevastu tulevikunägemus on minu jaoks hirmutav. Aga sellest tagapool.
Praegu on Eestis kokku 97272 erametsaomanikku, neist üle poole ehk 52000 on väiksema kui 5 ha metsa omanikud. Lisaks füüsilistele isikutele on veel 4001 juriidilist metsaomanikku ehk firmat, kes metsamaad on ostnud ja seda majandavad.
Huvitav aga on metsade majandamise võrdlus era- ja riigimetsade vahel. Vist polnud 2011.a. erametsade tulemused kättesaadavad (riigimetsa omad on), seepärast näeb andmeid vaid 2010.aasta seisuga, graafiku ligikaudsete tulpade ja pindala põhiselt:
Lageraie erametsades 32000 ha, riigimetsas 8000 ha.
Harvendusraie erametsas 22000 ha, riigimetsas 12000 ha.
Valgustusraie erametsas ligi 12000 ha, riigimetsas üle 14000 ha.
Uuendustööd (ehk metsaistutus ja -külv) erametsas ligi 3200 ha, riigimetsas 3500 ha.
Üldsus võib riigimetsa ehk selle majandajat RMK-d kiruda kuis jaksab, kuid arvud näitavad, et mida enam metsakasvatuse suunas, seda rohkem ületavad riigimetsa näitajad erametsade omi. Omamoodi kõnekas on lagedaks raiutud metsamaa pindala, mis oli erametsas 4 korda suurem kui riigi omas!
Metsakasvatuse pool erametsades ei küündi riigimetsa näitudeni. Tegevusi, mis tulu ei anna ja on kulukad, nagu istutus- või hooldustööd, tehakse riigimetsas oma vahenditest, erametsi aga toetatakse nii siseriiklikult kui Euroopa Liidu rahadega. Riigimetsades paiknevate kaitstavate loodusalade eest samuti toetusi ei maksta, erametsaomanikele aga (Natura ja VEP) makstakse. Seega võiks arvata, et erametsade suured „raharaiete“ (lage- ja harvendus-) mahud, kuid lageraietega võrreldes kesised panused metsade uuendamisele ja hooldusele, pluss toetused, peaksid metsaomanikud juba pururikkaks teinud olevat. Kas see nii on – mina ei tea. Tean ja näen ümbruskonnas seda, et suurte erametsafirmade omandis olevate uuendamata lageraiealade võsastumine jätkub.
Aga Erametsaliidu tulevikunägemus 2030.aastaks on, et metsaomand koondubki suurte majandajate kätte, sest väikeomanikud (eriti pärijad või metsast kaugel elavad omanikud) müüvad selle maha. Seega saavat metsade efektiivsem (küsin, mis asi see on?) majandamine valdavaks. Toetused suunatakse tegevustulemustele vastavalt ümber. Ühistegevus läheb „pehmetelt“ suundadelt (koolitused, õppepäevad, nõuanded) üle majanduslikule ühistegevusele. Nojah, esialgu üks suur MTÜ Ühinenud Metsaomanikud, kuid selle külje alla veel järgmine, otseselt puidumüügiga tegelev ühistu, kus sisseastumismaks 1000 eurot ja mine tea, mis veel. Tänan, EI!
Kokkuvõttes on väikemetsaomanike tulevik sama trööstitu kui väiketalude oma kunagi oli. Torgitakse ja pigistatakse, kuni omanikud alla annavad. Vaat just selle kiuste püüan ajada oma asja nii kaua, kuni jaksu on. Mets on elusasi, osa minust ja minu perest, mida seeklite kõlistajate kätte ei anta.
