Juba mitu aastat järjest on parima talumetsamajandaja konkursi võitjaks osutunud mehed, kel elukogemust ja oskusi üksjagu kogunenud. Eriti sümpaatne on nende suhtumine metsa. Näiteks 2016.a. konkursi võitja Rain Ajaots (pildil paremal) peab kõige tähtsamaks seda, et temast jääks maha elujõuline ja väärtuslik mets ning selle nimel ta tööd teebki.

Laupäeval oligi võimalus käia Rain Ajaotsa metsa vaatamas. Esimese asjana jäi mulle tee ääres silma, et hall-lepikut on harvendatud ja kasvama jäetud ilusad sirgetüvelised puud. Sain seda nähes kinnitust, et mina polegi see ainus „hull“, kes lepikus hooldusraiet teeb.

Järgmisena vaatasime nelja-aastast kuusekultuuri, kus praeguseks on selle suve üle-pinna-hooldus tehtud. Seda näeb ka pildil. Tean omast käest, kui palju aega ja vaeva kultuurihooldus nõuab, samas kasvavad kuused kiiremini, neil on tugevad ja karedad valgusokkad ning jõulised ladvakasvud. Kõike seda märkasin ka Rain Ajaotsa noori kuuski vaadates. Mees ise ütles, et ühe hoolduse (viienda) teeb tuleval suvel veel, siis on kindel, et tuleb elujõuline noorendik.

Mul on hea meel, et konkursil osalenute metsi saavad ka teised metsaomanikud vaatamas käia, oma metsaga võrrelda ja kogemusi kõrva taha panna. Tulen igal aastal neilt käikudelt tagasi rõõmsas tujus, nähes, et need metsad, mis kohalikele eesti meestele-naistele kuuluvad, on heades kätes, hoolitsetud ja eeskujuks paljudele, sh. ka suurtele firmadele.

Kohalikud metsaomanikud mõjutavad positiivselt maakultuuri ja kujundavad külamaastikke. Heakorrastatud talukohad, väikesed veekogud, kaunid maastikuvaated, põllud ja mets – kõik see käib maal elamise kultuuri juurde. Vanavanemate kaudu jõuab laste ja lapselasteni armastus maa ja metsa vastu eriti siis, kui töid üheskoos tehakse.

Rain Ajaotsa metsaretk lõppes tema suvekodu õuel tiigi kaldal, kus palkmaja rõdul üllatasid väikse kontserdiga sealtkandi metsameeste järeltulijad, nende seas ka Raini lapselaps (keskel). Muusika ja loodus kosutavad hinge.