Tänasest on metsaomanikel taas võimalus taotleda metsakasvatuslikeks töödeks mitmeid toetusi, mille rahastamisse annab märkimisväärse panuse Euroopa Liit. Minu arvates on neist kõige olulisem noore metsa hooldamise toetus, samas nõuab see täpsust taotluse vormistamisel ning on seotud mitmete tähtaegadega. Kui väikemetsaomanikud iseseisvalt taotluse vormistamisega toime ei tule, aitavad seda metsaühistud teha.
Kavatsen samuti noore metsa hooldamistoetust taotleda, sest vahemikus 2003 kuni 2011 istutatud kuusenoorendikke on päris palju, mille esimesed hooldused tegin ise. Kui omal ajal hakati esimesi metsatoetusi maksma, siis esialgu ma neid taotlema ei asunud. Tol ajal arvasin, et saan ilma hakkama.
Nüüd olen meelt muutnud, sest noorendikke ma enam üksinda pole suuteline hooldama, töö nõuab täismehe rammu. Loomulikult tuleb teenustöö eest ka tasuda ning kui õnnestub toetuse saajate nimekirja pääseda, siis leevendab see mõnevõrra tegelikke kulutusi.
Teine põhjus toetust taotleda on veel see, et tõenäoliselt järgnevatel perioodidel, 2020-ndate alguses, võidakse tõmmata Euroopa rahakoti suu kokku. Võimalik, et erametsaomanike õhin metsahooldustöid teha seetõttu ka väheneb, misläbi kannatab kõige rohkem metsakasvatus. Praegu aga tuleks võimalused ära kasutada.
Üks probleem taotluse vormistamisel tekib mul pindala tähistamisega kaardil. Nimelt jaotuvad mul noorendikud kolmele kõrvuti asetsevale eraldisele, samas ei kata ühtki kogu pinna ulatuses. Näiteks jõe poole viiva suure kogujakraavi ääres on looduslik haava- ja remmelgariba koos toomingavõsaga, mille kõrval kulgeb liikumisrada. Kraaviäärsed metsikult kasvavad puud-põõsad sobivad lindudele, seepärast võiks nii jäädagi. No ja veel koprad, kes seda kraavi just hiljuti on paisutama asunud. Hooldamist vajab osa, kus kasvavad istutatud noored kuused, mõnes kohas natuke lehtpuid. Töömehe leian, kuid kuidas ma taotluse vormistamiseks kaardil õiged alad märgitud saan, et need looduses olevatega klapiksid, veel ei tea. Peab mõne konsulendi appi võtma.
