Haudujale viiakse toit pessa

Kevadel tahan võimalikult palju osa saada metsas toimuvatest sündmustest. Ühel päeval saab ilus aeg otsa ja algab suvine argipäev koos sääskede, parmude, rohimist vajavate peenarde, lõputu niitmistöö ja tolmavate teedega.

Aga praegu on kevad, mil pikalt rännuteelt on kodus tagasi mitmed siinsetes metsades pesitsevad kotkapaarid. Tean oma valla piirides umbes kümmet väike-konnakotka asustatud pesa. Oma metsas käin tavaliselt märtsi algul pesapuid üle vaatamas, ega tuul või lumi pole neid rikkunud. Hiljem enam sinna minna ei saa, sest aprillis saabuvad pesaomanikud ja oleks vastutustundetu sel ajal linde häirida. Siis saan ainult eemalt põldudelt vaadates jälgida, kas kotkaid on lendamas näha.

Esimesena saabub isaslind, toob rohelisi kuuseoksakesi pesale, tähistamaks, et peremees on kohal. Juhuotsijatel pole sinna enam asja, nemad peavad vaba territooriumi leidma, kuhu oma pesa ehitada.

Väike-konnakotkad vajavad oma territooriumil lisaks pesitsemiseks sobivale ja häirimisvabale vanemat tüüpi segametsale ka toitumisalasid, nagu niidetavad heinamaad, jäätmaad, kraavikaldad, jõeluhad, aga ka põllud, mida ei mürgitata. Täiesti ebasobivad ja toitumisalana kasutud on rapsiväljad. Konnakotkaste saakloomadeks on uruhiired, mutid, konnad ja vahel ka roomajad.

Mai alguseks on konnakotkaste paaril esimene muna pesas ja emaslind asub kohe hauduma. Mõne päeva pärast muneb ta tavaliselt ka teise muna. Haudumine kestab kuus nädalalt ja sel ajal toob isaslind haudujale pessa toitu. Vahel harva vahetavad linnud rolle: isane jääb munadele ja laseb emasel natuke aega kangeks jäänud tiibu sirutada.

Kui hästi läheb, siis umbes 40-ndal päeval koorub esimesena munetud munast tilluke udusulis kotkatibu. Hiljem munetud munast koorub mõni päev hiljem ehk ka teine tibu, kuid temal on elulootust vähe. Selle põhjuseks on, et kui vanalind pessa toodud saakloomade küljest lihatükikesi rebib ja neid poegadele noka vahele pistma hakkab, on varem koorunud tibu juba tragim, varjab oma kehaga noorema ära ega lase tal nokka toidu suunas sirutada. Nii võib juhtuda, et suurem ja tugevam saab kogu toidu endale, noorem jääb nälga ning hukkub. Vaid haruharva saavad väike-konnakotkaste pesas suureks mõlemad pojad.
Augusti esimeses pooles on kotkapoeg valmis iseseisvalt lendama ja teeb pesa lähistel kilgates esimesi tiire. Just sel ajal võib noorlinde kohata mõnel oksal või postil istumas ja saab neid eemalt binokli või fotokaamera abil vaadelda. Septembri lõpus kotkad lahkuvad lõunasse, et järgmisel kevadel tagasi tulla. Noorlinnud oma sünnipaika enamasti tagasi ei satu ja veedavad esimesed eluaastad Euroopas ringi rännates. Suguküpsuse saabudes 4.-5. eluaastal leitakse paariline ja ehitatakse uus kodu, mis ei pruugi enam üldse Eestis olla.

Pildil on konnakotkas saagiga, kui ta suundus põllult otse pesa poole. Sellest järeldasin, et emaslind on pesal haudumas ja temale see toit (vist konn) mõeldud oligi.

Metsa- ja jahimehed, hoidugem pesitsusajal kotkapesadele lähenemast, rääkimata igasugustest töödest või jahipidamisest pesa kaitsetsoonis või selle lähikonnas. Pesitsusaeg on käimas ja kui vanalind hirmutada hiljuti munetud muna(de)lt, võivad need kas maha jahtuda või pistavad nahka näiteks rongad või nugised. Ka pärast poja koorumist vajab pisike ema soojust ja kaitset täpselt samade ohtude eest veel pika perioodi jooksul.