Mulle hakkas järsku sõna hobimets meeldima. Liiga palju on nääksumist olnud, et osa erametsaomanikke tegutsevad oma metsas justkui hobimetsas. Pole neist rohkeid lehelugusid kirjutatud ega telekas näidatud. Sest hobimetsas justkui ei tehtagi midagi, millest teistele rääkida. Ei, vist ikka eksin – Osoonis ju on üksjagu lugusid olnud tuntud kultuuritegelastest, kel maakodude juures ka tükike metsa, kus vaimu värskendada või seeni-marju korjata. Ma naudin, kuidas sellised inimesed oma metsatukka suhtuvad ja milliseid väärtusi näevad. Rahast ei räägita.
Hobimets vist ongi see, millest rõõmu tuntakse ja kuhu rohkem tööd ja raha juurde lisatakse kui sealt lõigatakse. Ma tahaksin sisemuses ka olla just selline metsaomanik. Esialgu see vist täies mõõdus ei õnnestu, aga näis. Tahan, et mets oleks mu sõber, mu varjupaik, mu oma ja armas kodukoht. Tuttavate ringis oleme rääkinud, et hobimetsandus nagu igasugune hobi on majanduslikult kindlustatute lõbu. Kui tõepoolest muu tegevus või pension enam ei võimalda ära elada, alles siis võiks metsast tasa ja targu abi küsida.
Kes aga oma metsas vaid rahasaamise kohta näeb, siis sõbratunne asendub külma kalkuleerimise, range tulude-kulude arvepidamise ja rahutu elurütmiga. See pole enam hobimetsandus. On vastik töö ja heitlus puiduturul. Ettenägelikumad on ammu loobunud puht-metsanduslikust ettevõtlusest. Riskid on hajutatud või sobitatud muu majandustegevusega. Nii saadakse ka kehvadel aegadel hakkama. Ei hakka näiteid tooma, aga tean mitmeid. Siit võib järeldada, et metsamajandus pole tegevus, mis raha tasku voolama paneb. Metsaomanikul peaks olema seljatagune kindlustatud ka muu sissetulekuga.
Need tööd, mida teen, ei too praegu tulu. Töö tulemused paistavad alles kauges tulevikus, milleni mul endal ei õnnestu arvatavasti elada. Mõned asjad aga paistavad välja juba lähiajal. Nagu tänane lumemurru koristus jõeaasal. Rohumaa saab risust ja okstest puhtaks ning kevadel on kullerkuppudel ja teistel õitsejatel ruumi ja valgust, kus end näidata. Abiline saab kütteks sobivad puud endale ja aitab risu ära koristada. Hea, et külaelus veel vana komme üks-aitab-teist (rahata) säilinud on.
