Hüüa, et mets vastu kajaks

Jälgin enam-vähem kõiki kirjutisi, kus räägitakse metsast, sealsest elustikust või metsaomanikest, kes tunnevad end looduse keskel koduselt. Olen suurel määral kursis ka veebiportaalides kajastatavate metsateemadega ja loen lisatud kommentaare. Kommentaar on rahva hääl. Huviga ootan ETV Osooni looduslugusid või mõnd metsateemat käsitlevat saatelõiku.

Viimasel ajal aga leiab Maalehe veebis avaldatud Metsalehe lugude juurest haruharva mõne järelkaja või kommentaari. Rahvas ei hüüa, mets ei kaja vastu. Mõningase elavnemise tõi aasta esimeses pooles kõneaineks olnud uus jahiseadus ja vastu taluaeda tulev RMK lageraielank.

Erametsa foorumis on mõnikord päris sisukaid teemapüstitusi nii metsandusest kui maaelust üldse, kuid vastukaja neile on kesine. Kas see võib olla tingitud mõnda aega kestnud nõudest, et kommenteerimiseks tuleb sisse logida ID-kaardiga või on metsarahvas hakanud kõigele käega lööma, ei tea.

Teisipäevases ETV saates Vabariigi Kodanikud räägitigi anonüümsetest kommentaaridest, nende ärakeelamisest ning isiksustatud kommentaaridele üleminekust mõnedes veebiväljaannetes. Vestlejad jaotusid kahte leeri. Üks pool oli veendunud, et anonüümsete kommentaaridega risustatakse keskkonda, külvatakse viha ja sallimatust. Teine pool ja ka saatesse helistajad leidsid, neil, kes arvamust oma nime all ei taha või mingil põhjusel ei saa avaldada, kaobki võimalus kaasa rääkida, teemasse mõnd olulist tahku lisada, millest lõpptulemusena, kui terad sõkaldest üles korjata, ka kasu tõuseks.

Olin aastaid tagasi erametsa foorumis päris sage kaasalööja, mõnikord uute metsanduslike teemade püstitaja. Nüüd enamasti vaid loen, mõtlen kaasa, kuid sisse logima ei hakka, et sõna sekka öelda. On see vaid mugavus – vaevalt.

Nii see vaikima sunnitud rahvas susistabki kitsas ringis kuulujutte, sest kardab pettust ning on ilma jäetud võimalusest suu puhtaks rääkida. Ometi kiidame, et meil on infoajastu, vaba ühiskond, arvamuste paljusus ja mis kõik veel.