Mis parata, kui metsanduses on levinud arusaam, justkui omanikud ei tuleks enam ilma rahalise abita toime ning metsa meelitamine peab eurosid lehvitades käima. Olen kindel, et ühel hetkel selline rahajagamine lõpetatakse. Oli kuulda, et hooldustöid on planeeritud ja rahataotlusi on esitatud rohkem kui tegelikult suudetakse ära teha, seega hakkavat seda puru justkui üle jääma.
Olin esimestel aastatel uhkust täis ja mõtlesin, et mina küll raha kusagilt küsima ei hakka, kuid ajapikku läksin üldise vooluga kaasa. Abiks ikka, kui metsaistutuse kulusid osaliselt toetustega kaetakse ja veelgi parem, kui noore metsa hooldamise raske töö eest üle-euroopalisest kassast eurosid jagatakse. Ole ainult tragi, vormista pabereid ja tee oma tööd planeeritud mahus korralikult ära. Kontrollitakse üle ja kui kõik korras, makstakse raha välja.
Metsavideotes, mis erametsa portaali on üles riputatud, saab nüüd vaadata ka noore metsa ja kultuuride hooldamise võtteid. Enne talve tulekut on oluline, et väikeste puutaimede ümbert saaks kõrge rohi maha tallatud või niidetud, sest pikk lamanduv rohi koos lumega matab noored puud enda alla, vajutab vastu maad viltu ning kevadel ei pruugi neist enam asja saada.
Need tõed on mulle ammuilma teada ja igal sügisel olen hoolega taimede ümbert rohu ja võsa ära niitnud. Teen seda üle pinna, mitte ainult piki taimeridasid. Esialgu tundub aegaviitvam ja töömahukam, kuid tulemused ilmnevad mõne aasta pärast. Eriti tähtis on lepa ja teiste tülikate lehtpuude järjekindel väljalõikamine. Sellisel viisil kolmel istutusjärgsel aastal hooldades võib rahumeeli järgmised kümme aastat vahet pidada, enne kui tugevaks sirgunud noorendik uuesti hooldust vajab. Tugevaks aga kasvavad puud siis, kui nad piisavalt valgust saavad.
Ma ei arva miskit sellest, kui propageeritakse koridoridesse istutamist. Kuuske peetakse küll varju taluvaks puuks, kuid kogemused näitavad, et paremini kasvab ta siiski piisava valguse käes, ilma valgust varjavate kõrgemate lehtpuudeta. Kõik on mul järele proovitud ning enam ma nii ei tee. Varjus kasvava kuuse okas on õrn, juurdekasv nigelam ja tüvi omavanuste, valguse käes kasvanutega võrreldes peenike. Järelikult ka vastuvõtlik lume vajutustele.
Aga millegipärast on toetuste nimekirjas jätkuvalt koridorkultuuride rajamine. Mina järeldan sellest vaid üht: need raiesmikud, mis tekkisid sajandivahetuse raharaiete käigus ning mida ei uuendatud, vaid jäeti looduse hooleks, sinna oleks nüüd peale haava- ja lepavõsa vaja midagi väärtuslikumat juurde sokutada. Ongi välja mõeldud, et raiutakse koridorid võpsikusse sisse ja neisse istutatakse näiteks kuused või kased. Olen kindel, et sellistes tingimustes kasvanud taimedest õiget asja ei saa. Veel vähem usun, et keegi suudab neis koridorides piisavalt hooldust teha. Aga mine tea, las proovivad.
Minul on kogemused käes. Ühed kuusekesed veidi teistsugusest koridor-süsteemist ka pildil. Niitsin vaarikad ja angervaksa maha, et valgus juurde pääseks ja okas kosuks. Järgmine etapp oleks juba leppade väljaraie, kuid praegu maa ei kannata masinat. Kahju ilusast sisseniidetud jalgrajast, kui lubaksin selle rööbasteks muuta. Kunagi külmal talvel ehk võiks proovida.
