Tundub olevat üpris linnuvaene talv. Imelikult vähe olen näinud metsas väikesi linde, vaid harva kuuleb tihaseid. Mõnikord häälitseb musträhn. Põllul passib rongapaar, hoiab oma pesaterritooriumi lähedusse. Seevastu kohtan viimasel ajal üha sagedamini tetresid. Suured linnud on sättinud end kõrgele kase otsa ja upitavad okstelt pungi nokkida. Sedapuhku tundus kanu rohkem olevat kui kukkesid. Vahel kostab ka isaslindude kudrutamist. Ju neil kipuvad aastaajad sassi minema, kui mängivad juba sügisest alates peiupoisse.
Koduaias on linde hoopis rohkem. Kui ilm külmakraadides, siis tuntakse suuremat huvi ka toidumaja vastu. Tihaseid on peaaegu igat liiki: rasva-, soo-, tutt- ja sinitihane, siis puukoristajad, põldvarblased, mõni rohevint ja kamp leevikesi. Sel talvel pole aias näinud musträstaid, kes eelmistel talvedel pidevalt kohal olid. Kohalikud hallvaresed hoiavad silma peal, mida kompostikasti viin ja sekka sebivad ka mõned harakad. Vaid korra nägin üle õue lendavat pasknääri. Ka neid on sel talvel vähem kui varem. Alevi külje all jões ujuvad siinsed alalised talielanikud - sinikaelpardid.
Töömees võsasaega peab lörtsisajus noorendiku hooldusel vastu ja peagi saab üks osa tehtud. Ise küll ei tahtnud sajuse ilmaga metsatööd teha. Leidsin talumehe, kes on nõus endale võtma ja metsast ära viima jõulutormis pikali kukkunud üksiku suure männi, millest siin varem kirjutasin. Ütlesin, et annan niisama, kui ise ära koristab, sest on kahju ilusat puutüve, millest saab väärt ehitusmaterjali, niisama maha kõdunema jätta.
