Sel aastal on kuuskedel kohati palju käbisid, samas mõnes metsas pole neid üldse. Viimati oli rikkalik käbiaasta 2008. Siis oli sügisel ka palju kuuse-käbilinde puudel askeldamas. Vahepealsetel aastatel pole olnud käbisid ega pole näinud ka käbilinde.

Mulle tundub, et sel aastal on käbid just kõrgemate kuuskede otsas, mis kasvavad metsa valgusküllasemas küljes. Kui on väga hea käbiaasta, siis on käbisid peaaegu iga puu otsas, isegi noortel kuuskedel. Tänavu nii siiski pole.

Häid käbiaastaid peaks metsaomanik ära kasutama, et tasuta metsauuendust saada. Kui kuusiku raie on plaanis ette võtta, siis võiks selle sättida sügisesele või talvistele ajale, kui seemned käbidest pudenema hakkavad. Puid langetades pudisevad seemned ise laiali ja järgmisel kevadel võivad juba idanema hakata. Suvel tehtud raie järel, kui seeme pole veel valminud, ei ole lootust iseuuenemisele.

Loodusliku seemnekülvi eelduseks on muidugi see, et lageraielangid ei oleks liiga suured ja nende kõrvale oleks jäetud kasvama ka käbisid kandvat vanemat kuusemetsa. Kui käbilinnud või rähnid asuvad hilissügisel või talvel käbidest seemneid välja nokitsema, siis pudeneb neist osa nagunii maapinnale või kannab tuul eemale. Tasuta metsauuendus ongi kindlustatud.

Ma ei mõista hästi neid metsaomanikke, kes võimalikult suure tulu saamiseks raiuvad vanema okaspuumetsa korraga maha, arvestamata aastaaegu või käbitsükleid. Esivanemate kombel loodust jälgides ja raietöid hajutades saaks omanik metsa kiiremale taastumisele ise kaasa aidata ja kulutusi vähendada.