Kadakatäkse on vähemaks jäänud
Väljas olles näeb ringi askeldavaid linde, kel nokad sitikaid-putukaid täis. Koduaias hüpleb üks musträstas, kogub maast nokatäie ja siis kaob kusagile. Varsti on tagasi ja otsib jälle. Sama virk on ka linavästrik, kel seekord on pesa vist naabri küünikatuse harja all. Varem oli pesa minu kõrvalhoone katusel eterniidi ja korstnapleki vahel, kuid pärast uue katuse panemist ei jäänud västrikule enam sobivat kohta.
Tavapärases paigas, jäätmaale kasvavate väikeste mändide ja kuuskede juures, ma millegipärast pole enam kadakatäkse näinud. Siiani olid nad igal aastal ühes ja samas kohas ning tundusid lausa igapäevased linnud olevat. Käisin kadakatäkse otsimas ka teisest teadaolevast kohast, kus põllule kena kuuseistandik rajatud ning ega sealgi juhtunud täkse rohkem nägema kui seda, kes pildil, sitikas nokas. Järelikult on vähemalt temal pesa olemas ning järelkasvgi toitu ootamas.
