Eile pidasime metsaühistu koosolekut. Kõik teevad praegu hoolega noore metsa hooldustöid, sest teenusepakkujaid on nii palju, et isegi suur-metsaomanikud ei suuda kõigile tööd leida. Täiesti enneolematu situatsioon metsanduses. Vaba tööjõud on tekkinud nii RMK reformi järel kui ka mõnede välismaiste suuromanike huvi vähenemisest siinsete metsade majandamise vastu. Arutasime hakkepuidu ühist müüki, toetuste taotlemise olukorda ning teisi hetkel kuumi probleeme, nagu metsaspetsialistide väljaõpe erametsanduse konsulendiks jm.

Kodus sain lõpuks teeääre kõrgetest toomingatest puhtaks. Telefonikaabli panekul pole enam takistusi. Kolmekesi vehkides jätkus mitmeks tunniks tööd, kuni okste ladumiseni traktorikärule. See viimane sarnanes üpriski heinakoorma tegemisega. Tuli vahepeal oksi saega peenestada ja kinni tallata, et kõik peale mahuksid. Kui ma ühe abilise õhtu eel koju sõidutasin, sattusin heinapõllu kohal nägema üpris harva kohatavat kakulist – soorätsu. Tundraalade lind, kes siin arvatavasti läbirändel.

Täna käisin metsas. Pikemalt tööd ei teinud, rohkem vaatasin ringi, mis metsas toimub. Linnumajas oli toit lõpuni ära söödud ja puistasin uue. Mitmeid linde oli näha: hiireviu, hallõgija, igat masti tihaseid, puukoristajaid ja rähne. Ühe suur-kirjurähni püüdsin pildile, kui ta oma lemmikpaigas sarapuu oksal ennastunustavalt kopsis. Üksik kitseke jälgis teerajal, et ma talle liiga lähedale ei astuks.