Ühel lageraielangil istus puu otsas üksik vares, kui sealt mööda sõitsin. Mul on kombeks igaks juhuks ka binokliga üle kontrollida, olgu või lihtlabane vares. Kaugemal teise puu otsas oli veel kaks varest ja üks lähenes lennates talumajade poolt. Ju neil on seal oma asjad ajada, mõtlesin, ja sõitsin edasi.

Olin põldude vahel natuke maad tiirutanud ja mõnda aega sookurgi jälginud, siis pöördusin tuldud teed tagasi. Jõudsin taas väikse metsatuka ja selle kõrval oleva raiutud ala kohale, kui järsku hakkas puude kohal kõva sebimine. Sain kohe aru, et kõik linnud polnud enam varesed, üks oli poole suurem. Teda need tagaajajad kambas ründasidki. See kõvasti suurem lind oli sealsel territooriumil pesitsev väike-konnakotkas. Pildiltki on näha, kui palju ta tavalisest varesest võimsam tundub.

Aga mis sa teed, kui oled kiusajate piiramisrõngasse sattunud. Üksik vares oleks kindlasti kotkast kaugemale hoidnud, aga karjakaupa julgetakse suurema ja tugevama elu kibedaks teha küll. Nii teevad ju ka hundid, kui hulgakesi suurt põtra piiravad. Ükski vares ei julgenud kotkast küll lähedalt naksata, aga kambakesi sunniti kotkas metsatukka varjule lendama. Sõjakad varesed hargnesid valvepostidele laiali ja jäid puulatvadesse passima, mil kotkas uuesti liikuma hakkab. Minust nad sinna jäidki.