Esimese hooga vaatasin, et oh-hoo! - lepakännul kasvab tamm! Lähemal uurimisel aga selgus, et ei ole kännul, vaid ikka kännu kõrval on väike puu kasvama hakanud. Ju mõni pasknäär või mänsak oli tõrukese talvevarudeks kännu alla pistnud ja see läks idanema.
Sedaviisi leian igal aastal mõne tillukese tammehakatise ja kui see ikka sobivas kohas kasvab, panen toki juurde, et niitmise ajal teada oleks. Mõned sellised tammepuud on vanal taluplatsil juba kolmemeetristeks noorukiteks sirgunud. Ikka tänu linnukestele, kes tõrusid siia-sinna sokutavad.
Jõe taga vanal taluasemel on kaks suurt tamme kohe silla kõrval ja teised kaks õue teises otsas. Üks neist ikka nimetamisväärt hiiglane. Peaaegu igal aastal on tammedel ka tõrusid ning kui aeg küps, käib võras pidev ragistamine ja puu alla pudenevad maha nii oksad kui potsatavad tõrud. Ragistavad peamiselt linnud, aga vahel ka oravad.
Varem valisin suuremad ja raskemad tõrud välja ning panin peenrasse kasvama. Teisel aastal, kui istikud olid umbes 30 cm kõrged, istutasin need vanadele talumaadele ümber. Isegi väikestel tammetaimedel on pikk sammasjuur, seetõttu tuleb istikuid sügavalt ja ettevaatlikult välja kaevata. Olen kuulnud, et aasta enne ümberistutamist tuleks terava labidaotsaga tammetaimel peajuur mulla all viltuse lõikega läbi lõigata, et tekiks rohkem kõrvaljuuri. Mina pole seda proovinud. Küll aga olen kogenud, et suurem, 4-5 a. tammeistik põeb ümberistutamise järel paar aastat, sest pikk peajuur on välja kaevamisel viga saanud. Kui juurestik mullas on taastunud, hakkab ka puu uuesti kasvama.
Viimasel ajal ma enam taimi ette ei kasvata, sest tammed paljunevad otse kasvukohas hästi ka tõrude abil ja nii pole ka erilist kahju, kui hiir, jänes või põder vahelt mõne ära sööb. Ilusate tammikute kasvatamiseks peab puid nagunii harvendama, oksi lõikama ja võrasid kujundama.
