Mulle on algusest peale sisendatud, et iga metsast võetud puu asemele tuleb kindlasti uus istutada. Minister Reiljani ajal taheti koguni rakendada lageraie tegijale tagatisraha maksmise kohustus, mis tähendas, et raietulust oleks tulnud mingile kontole kanda rahasumma, mis kataks istutamiseks vajalike taimede maksumuse. Kui taimed mullas, oleks raha tagasi saanud. Sellest tõusis metsaomanike seas tohutu vastuseis ning kuna taimede hankimisega olid lood kehvad või õigemini neid polnudki vabalt saada, siis vaibus see plaan enne kui realiseeruda jõudis.
Nüüd siis kohendatakse taas metsaseadust ning kostab nii poolt kui vastuhääli arutelule, kuidas erametsaomanikke innustada uuendama (ehk siis külvama ja istutama) kasvõi 40% lagedaks raiutud aladest.
Minu üllatuseks kostab vastuhääli koguni Eesti Erametsaliidust, mille liige läbi kohaliku metsaühistu ka mina olen. Noored mehed seal vaevalt teavad aegu, kui raiutud langile uue metsa istutamine oli kohustuslik. Hiljem seadust leevendati ning kui teatud aastate möödumisel oli looduslikult tärganud nõutud arv nabani ulatuvaid puuhakatisi (võsa), loeti lank uuenenuks. Ühesõnaga – seadus oli leebe ja on seda tänapäevani.
Erametsaliidu juht väitis Aktuaalses Kaameras, et erametsaomanikel on istutamiseks vajalikke puutaimi keeruline hankida, raske kultuure hooldada, teadmata ette, kuidas ilmastik või ulukid neid kahjustada või hävitada võivad. Selline seisukoht tundus kurtmisena, mitte metsaomanike innustamisena. Kulla noored, metsakasvatus on kogu aeg riskidega seotud ja järjepideva tööga täidetud. Tulu raiest saab alles ülejärgmine põlvkond. Nemad istutavad metsa taas oma järglastele. Selline võiks peremetsa järjepidevus olla.
Tõestamaks, et metsa õnnestub kasvatada, otsisin oma vanemate digipiltide seast välja kuusekultuuri, mille istutasime 2007.a. kevadel lepikust vabaks raiutud endistele põldudele. Üks pilt on tehtud poolteist aastat pärast istutamist, oktoobrikuus, kui olin taimed rohust ja peenest võsast vabaks niitnud ning ladvakasvud metskitsede eest reppelendiga Cervacol helesiniseks möksinud. See kuusik 0,8 ha suurusel maalapil kasvas suurepäraselt, tänu määritud pastale jäi ka kitsedest puutumata. Teine pilt samast noorendikust on tehtud 2016.a. märtsis. Puud on kõrged, üldvaadet ilma droonita enam ei saa.
