Minul pole tahtmist loodusest lilli murda, eelistan neid seal vaatamas käia. Praegu ongi selline aeg, mil koduaias samuti palju lilli õitseb. Viimane tugev vihmasadu vajutas pojengide rasked õied longu ning tuul pillutas õielehed laiali. See on igal suvel üks tüütu tegevus, kui peab vaat et iga päev pojengide vahel käima ning pudenemisohus suuri õisi ära lõikama. Ja pojengipõõsaid on mul terve heki jagu.

Looduses toimub kõik märkamatult, nii õide puhkemine kui õite kuivamine. Keegi ei käi seal kääridega vanu õisi lõikamas. Kui ühed õitsemise lõpetavad, ilmuvad kõrvale naabrid ning uhkeldavad teistsuguse iluga. Kui just need euroniidukid seda enneaegselt ei lõpeta… PRIA nõuded, eurotoetused.

Sel suvel on väga palju lopsakaid suureõielisi kellukaid. Nägin nii tumelillasid kui vähem lillasid õisi, kuid üllatusena märkasin mitmes kohas teiste seas veel heledaid kellukaid. Eristusid nad oma lillakasvalge värvitooni poolest.

Sel kraavikaldal põllu ääres kasvas paar aastat tagasi tihe võsa, kuid pärast maaparandustöid, mille käigus võsa freesiti ja kraavid puhastati, ilmusid sinna õitsvad lilled. Pead loonud talinisupõld ja kirevad õied - imekaunis vaatepilt.

Jaanipäevast on tänaseks 15 päeva möödas, kuid kägu kukub jätkuvalt. Kuulsin teda 8.juuli pärastlõunal seal õitsvate kellukate lähedalt metsast ja samal õhtul ka kodu juurest metsatukast. Minu ilmaennustus talvekülmade saabumise kohta on viimased kümme aastat käinud käo järgi: kui mitu päeva pärast jaani käo kukkumist kostab, nii mitme nädala pärast sügisesest pööripäevast (23.sept.) arvates saabub talvekülm. Kui kägu rohkem enam ei kuku, siis aastavahetuseks tuleb soojad saapad valmis panna. Vaatame, kas nii ka läheb.