Kevade tulek

Jälle üks talv üle elatud. Täna algab kalendrikevad. Olen seda pikalt oodanud.

Lumikellukesed suruvad end läbi jäätunud kooriku valguse poole - esimesed kevadõied, varased ja vastupidavad.

Sookurepaar jõudis oma suvisele territooriumile. Olen kindel, et samad kured kes igal aastal. Mitu päeva kruugutasid, kaks jäid paigale. Koos sookurgedega tulid koduküla põldudele ka kiivitajad. Ilusa ilmaga kostab ülalt lõokese liir. Hiireviud tiirutavad metsa kohal. Kas samad linnud, kelle pesa minu metsas või otsivad uut kohta need teised, kelle pesapuu talvel kesk raielanki lagedale jäi?

Saatsin lõppenud nädalal maksuametile oma tuludeklaratsiooni, mille tulemus võib vahel ettearvamatu olla. Oma viga muidugi, kui tulude-kulude arvestust aasta läbi pidevalt ei pea. Seekord tuleb ainult tulumaksu (umbes poole kuu pensioni jagu) juurde maksta, hea seegi. Aasta tagasi läks selle FIEndusega kehvasti, sest juurde maksta tuli kõvasti, nii tulu- kui sotsmaksu. Pensioni, mille suurust häbi avaldada, see praktiliselt ei paranda. Lapsed muidugi ütlevad, et lõpeta see FIE ometi ära, hullemat ettevõtluse vormi pole olemas. Mina jälle vastu, et üksikud plussid siiski on ja vahel läheb hästi ka, kui kogu teenitule järjest rakenduse leiad ning maksustamisväärset kasumit pole.

Maamaksu tähtaeg on kohe-kohe käes. Selle maksu vastu ei ole ma vastumeelsust tundnud, sest see jõuab ringiga valla kassasse. Siiani on side koduvallaga veel alles, kuid haldusreformiga see kaob, nagu kaob ka valla väärikas ajalooline nimi. See on üks moodus, kuidas järjest vaesemaks jääva põlisrahva viimast kokkukuuluvustunnet lõhkuda, eestlasi oma maast ja metsadest, ajaloost ja kultuurist võõrutada ning multi-kulti-eurooplasteks muuta.

Ühel hetkel hakkab muidu omaette nohisev maalane sellele kindlasti vastu, on varemgi hakanud. Ei taha kaunil kevadajal teemasse rohkem sisse pugeda, las kirjutavad targemad, kel sõnal suurem vägi. Üks puhastav jääminek kuluks igal kevadel ära, seda nii looduses kui inimeste peades.