Käisin minagi tol õhtul ja teist korda pärast südaööd koduküla väljade vahel erakordset loodusnähtust vaatlemas. Ütlen ausalt, et üksinda lagedal seistes ja pea kohal rippuvaid loore või horisondilt purskavaid vertikaalseid jugasid vaadates oli tunne, et hakkab halb. Et mis saab, kui tuiskav taevas võtab meid endaga kaasa. Ometigi oli ju ilm tuulevaikne. Kusagil pärast kella 2 öösel, kui koju tagasi sõitsin ja hakkasin tuppa minema, tundsin, et mingi võim hoiab mind tagasi. Toetasin selja vastu kuuri seina ja seisin veel tükk aega, pilk taevas. Tundsin, et olen külmumas. Hiljem kuulsin, et põhjaalade põlisrahvad rääkivat, et virmalised võivad inimesi hulluks ajada.

Viimasel talvepäeval on tulemas ka päikesevarjutus. Eks seegi ole üks loodusnähtus, mida vanad rahvad maailmalõpuga seostasid. Mis sa oskad kosta, kui keset päeva päike kustuma hakkab.

Tänapäeva inimestel on kõigi nähtuste kohta seletused olemas ja kaob nende müstilisus. Usklikel on Jumal, kes maailma asju korraldab ja inimeste saatust juhib. Paljud loodusinimesed ütlevad tervituseks või soovivad lahkumisel Päikest! Päike ju tähendabki elu Maal, soojust ja valgust, kuid põhjustab ka müstilisi nähtusi.