Küla vahel on algamas kruusatee remont. Lähikonnas kooritakse teelt vana asfalti ja sellest peaks tulema kruusateele mustkate. Teedevalitsuse töölised olid reedel mitmeid suuri puid langetanud, jämedad kasetüved autole laadinud, minema viinud ja oksahunnikud esialgu sinnapaika jätnud. Suuri tammesid oli õnneks ainult kärbitud.
Kelle omad on need puud, mis teekaitsetsooni jäävad ja ohutuse mõttes maha võetakse? Minu arvates ikka maaomaniku omad. Puude raie tuleks igal juhul omanikuga kooskõlastada.
Sama tee ääres on ka mu emale kuuluv mets ja sealgi kasvavad kased ja lepad päris tee lähedal. Läksin hirmuga vaatama, ega teemehed sinna kallale pole asunud. Kuna üks külamees tahtis natuke küttepuid, siis tegin kiire otsuse, et just sealt ongi praegu paras hetk suured lepad ja mõni tee poole kaldu kasvav kask maha võtta. Mine tea, millised plaanid võivad teemeistritel tulla. Ette hoiatada pole neil kombeks. Vormistasin metsateatise ja asusime kohe tööle. Mina raiusin alusvõsa ja külamees hakkas järjest leppi langetama. Ehk jõuame tee-ehitajatest ette.
Terve päeva käis pidev hanede ülelend. Ega suunast saanudki õieti aru – mõned parved läksid põhja, mõned tulid sealt tagasi, mõned suundusid läände. Üleujutatud põllul peatusid luiged ja põllu teises servas valendasid sajad kala- ja naerukajakad. Üksik sookurg (pildil) lendas kaaslastele järele.
