Üks meie enimlevinud kirju liblikas on päevapaabusilm, üks tavalisemaid suveliblikaid, keda pole võimalik ühegi teisega segi ajada. Suvise põlvkonna värvid on eriti erksad, kõigil neljal tiival üks suur, sinkjalt helklev silmlaik.
Päevapaabusilma võib näha nii metsa- kui kultuurmaastikul. Suvine põlvkond läheb septembris talvituma ja kevadel soojade ilmade saabudes ilmuvad nad taas välja, kuid siis on nad üsna kulunud ja tuhmide värvidega.
Kui liblikas on toitumiseks valinud näiteks pildil oleva ohakaõie, siis moodustub õiest ja liblikast kaunis suvevärvide kombinatsioon.
Minu vaatluse ajal lendas õite vahel vähemalt viis päevapaabusilma korraga. Seisin vaikse metsatiigi kaldal ja mõtlesin, et kui hea, et on veel kohti, kus võib omaette rahulikult muust maailmast eemal olla, mõtiskleda ja ümbritsevast rõõmu tunda.
Idülli katkestab taevast lähenev müra ja juba vihisebki NATO sõjalennuk madalalt üle metsa, täitsa kotkalennu kõrguselt. Oh Looja, kaitse meid, meie loodust, linde ja metsa inimeste enesehävitusliku maailma eest.
