Kesk-Aafrikas talvituv väike-konnakotkas saabub meile aprilli teises pooles, korrastab pesa ning alustab varsti munemist. Haudumine kestab keskmiselt 40 päeva, kuid kuna munad on munetud mõnepäevase vahega, siis kooruvad ka pojad eri aegadel. Konnakotkastele on omane kainism ehk vennatapp. Esmaskoorunu ehk vanem poeg kas peksab nokaga noorema oimetuks ja tallab toitmise ajal enda alla, et too vanalinnu noka vahelt ulatatud palakesi kätte ei saaks. Nii jääbki pessa alles vaid üks poeg, tugevam, paremini toidetud.

Käimas on konnakotka ja kalakotka pesade kontrollimine ning osa poegi saavad ka Matsalu Estonia numbriga rõngad jalga. Kui puudub pesale ligipääs, siis muidugi rõngaid panna ei saa. Vaatluste teel kogutakse pesitsusandmeid ka ilma pessa ronimata.

Pildil on üks väike-konnakotka pesapuu, sedapuhku kask, koos pesalt ümbrust uuriva kotkapojaga. Pojuke on suures osas kaetud alles valgete titesulgedega, mis tasapisi asenduvad pruunide pärissulgedega. Eelistatuim puuliik, kuhu konnakotkas oma pesa ehitab, on siiski korralike mõõtmete ja tugevate okstega vanem kuusk, harvem mänd või sanglepp.

Ka minu metsas kuuse otsas on väike-konnakotka pesa, kus ka sel aastal on poeg üles kasvamas. Väga tubli ja viljakas kotkapaar, kel peaaegu igal aastal, välja arvatud vaid üks vahepealne, on järeltulijaid olnud. Kotkameeste sõnul pole käesolev aasta väike-konnakotkastel just parim pesitsusaasta, kuid siin oli ridamisi viies kontrollitud pesas ka poeg olemas. Mujal olevat olukord kesine, pesad tühjad. Maakonna üldise kokkuvõtte saab vast lähinädalate jooksul, kui kõik territooriumid ja pesad on kontrollitud.